Euroopa Liit (EL) keelab esmaspäevast Venemaalt rafineeritud naftatoodete, sealhulgas diisli- ja lennukikütuse importimise. See pole esimene sanktsioon: mullu suvel keelati Venemaalt meritsi transporditava toornafta ostmine ja import ning detsembris seati nafta hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta.

Analüütikute sõnul on nii eelnevad kui ka nüüd plaanitav keeld juba ette ebaõnnestunud.

„Hinnalae leiutasid finantsharidusega bürokraadid. Keegi neist ei mõista tegelikult naftaturu toimimist,“ ütles Sankey Researchi president ja juhtivanalüütik Paul Sankey. Ta rõhutas, et Venemaa naftaeksport pole tegelikult katkenud ja nad ekspordivad naftat sama palju kui varemgi. „Sanktsioonid lihtsalt ei toimi,“ lisas Sankey.

Vene nafta jõuab Euroopasse muid teid pidi

Eelseisva sanktsiooni suhtes on skeptiline ka analüütikafirma Vanda Insights asutaja Vandana Hari. Tema sõnul voolab Venemaa nafta turgudele, mis võtavad selle rõõmuga vastu, näiteks Hiina ja India.

Nii Hiina kui ka India on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse suurendanud Venemaalt nafta ostmist, kasutades ära pakutavad soodushinda. Sankey sõnul on need sõprussuhted väga tugevad ja Vene nafta jõuab hoolimata Euroopa piirangutest siiski ka siia.

„Vaadake näiteks Malaisia naftatootmist. Nad ekspordivad Hiinasse 1,5 miljonit naftabarrelit päevas, kuid nende enda tootmine on vaid 400 000 barrelit päevas,“ toob ta välja, et ilmselt pole see Malaisia enda nafta, mida nad ekspordivad.