Reitinguagentuur: Eesti majandus jääb langema ka sellel aastal ja nii suurt palgatõusu enam ei näe

Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti riigireitingu tasemel AA– negatiivse väljavaatega. Tänavu ennustab agentuur Eestile majanduslangust ja väiksemat palgatõusu, ning kui riigi võlakoormus lõdva eelarvepoliitika tõttu edasi suureneb, siis langeb ka Eesti riigireiting.

Agentuur prognoosib, et valitsussektori eelarvepuudujääk kasvab Eestis mullusest 1,7% sisemajanduse koguproduktist (SKP) tänavu 4,4%ni SKPst. Üldine võlakoormus suureneb eelarvepuudujäägi ja nõrgema majanduskasvu tingimustes 2024. aastaks 23,3%ni SKPst. See jääb küll endiselt oluliselt allapoole sama reitinguga riikide mediaanist ehk 48,5%st. Samas märgib agentuur, et võlakoormuse kasvu peatamine võib osutuda keeruliseks olukorras, kus kulud kiirelt suurenevad ja võimalikud kasvuväljavaated nõrgenevad. Väikese ja avatud majandusega Eestile on väike võlakoormus agentuuri hinnangul oluline majandusšokkidega toimetulekuks. Võlakoormuse kasv suhtena SKPsse viitaks püsivalt lõdvemale eelarvepoliitikale ja võib viia ka reitingu langetamiseni, nendib agentuur oma teadaandes. Kui Eesti suudaks võlakoormuse suurenemist stabiliseerida, siis võib see aidata hoopis reitingut tõsta.

Energia kärbib majandust

Energiakriisi tõttu on agantuur korrigeerinud Eesti majanduskasvu ootusi. Fitch prognoosib, et eelmise aasta majanduslanguseks kujuneb 0,5% ja tänavu langeb see 0,4%. Majanduse taastumist ja kriisi leevenemist on Fitchi hinnangul oodata alles 2024. aastal, siis jõuame 3,6% kasvuni. Energiapakkumise defitsiidist tekkivad majandusšokid on samuti oht Eesti reitingule, sest need kitsendavad majanduskasvu väljavaateid ja kahjustavad rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Majanduse halvenenud olud on hakanud tõstma ka töötuse määra, mis peaks 2023. aasta kokkuvõttes tõusma 6,4%ni. Agentuur märgib, et ettevõtete hinnangud tööjõuvajaduse kohta on pessimistlikud ja üha enam ettevõtteid pigem vähendab tööjõudu, kui suurendab. Samas leevendab selline olukord palgatõususurvet, mis järgmistel kuudel nõrgeneb.

Inflatsiooni kasvu veavad peamiselt energiakulud. Kuigi aasta lõpus on inflatsioon hakanud vähenema, on alusinflatsioon (millest on välja arvatud energia- ja toidukulud) endiselt suur – 12,5% – ja suureneb. Kui uut energiahindade šokki ei tule, ootab agentuur inflatsiooni alanemist tänavu aasta 9,2%ni ja 2024. aastal 3,5%ni.

Agentuuri sõnul mõjub Eesti reitingule negatiivselt ka geopoliitiliste riskide märkimisväärne suurenemine. Kui Eesti suudab tugevdada majanduse vastupanuvõimet energiadefitsiidile ja geopoliitilistele riskidele, siis võib see aidata riigireitingut tõsta.