Transport mõjutab oluliselt meie elukvaliteeti, paraku põhjustab traditsiooniline süsteem õhukvaliteedi halvenemist, ebaratsionaalset linnaruumi kasutust ja ebaturvalist liiklust. Nutikad liikuvuslahendused on alternatiiv, mis võimaldavad seda edukalt ümber kujundada.
Tänapäeva kiire tempoga maailmas tundub ühistranspordi väljumisaja järgi oma elu seadmine täiesti iganenud viis liikuvuse korraldamiseks. Loomulikult, enamus inimesi seda ei teegi. Ilmselt saabki seda pidada põhjuseks, miks Eesti on isiklike sõiduautode arvult elaniku kohta Euroopa tipus, täpsemalt viiendal kohal. Liikuvuspilti on küll juurde tulnud ka innovatiivsemaid teenuseid, aga peamiselt on siiski lisandanud suur hulk autosid, mis ummistavad tänavaid ja saastavad loodust. Lapsevanemad on oma lastele sageli autojuhid, sõidutades neid nii kooli, kui ühest huviringist teise. Linnalähedastel maanteedel vuravad autod, sageli vaid üks inimene sees. Samal ajal liigub maal elav vanamemm kolm tundi enne arstiaega linna, sest bussigraafikus sobivamat võimalust pole. Arusaadavalt ei ole selline raiskamine mõistlik ega pikemas perspektiivis võimalik. Jätkusuutlik ei ole ka kasvav autostumine ja selleks vajalik taristu, mida suures osas kavandati mitukümmend aastat tagasi, kui elektritõuksidest ei teatud midagi ja rattaga sõitsid linnas vaid üksikud.
Täna on meie liikuvuse korraldamise prioriteedid jälle oluliselt muutunud ning soov keskkonda hoida märkimisväärselt kasvanud. Tulevikumaailm peaks olema nutikas, roheline ja inimesekeskne. Kuidas seda saavutada ja täita samal ajal Euroopa Liidu eesmärki muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks?
Eesti võimalus
Näeme juba praegu, et üha rohkem hakkavad transpordis domineerima digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad ärimudelid. Fookuses on liikuvuse muutmine kliendi vajadustele paremini vastavaks, mugavamaks ning kiiremaks (nt Bolt). Ometi ei ole liikuvus veel läbinud sellises mahus digitaliseerimist nagu paljud muud valdkonnad. Suurem muutus on alles ees.
Eelmisel nädalal kogunesid teadlased ja praktikud nutika liikuvuse konverentsil „Targalt edasi“, kus toodi välja Eesti kui eduka digiriigi võimalus olla teenäitajaks liikuvuse nutikas korraldamises. Arutleti, kuidas transport ja liikuvus vastaks paremini liiklejate tegelikele vajadustele, kasutades selleks uuemaid tehnoloogiad. Selge on, et vajame julgeid otsuseid riiklikul tasandil, tihedat koostööd era- ja avaliku sektori ning teadusasutuste vahel. Samuti julgust hakata testriigiks uutele liikuvuslahendustele, mida saame hiljem ka teistesse riikidesse üle kanda ja ekspordi pealt oma majandust kasvatada.
Mida saame kohe ära teha?
Nutika taristu areng, suurandmed, tehisintellekt ning teised uuenduslikud tehnoloogiad võimaldavad teha üha rohkem efektiivsemaid, keskkonnasäästlikumaid ning targemaid otsuseid.
Igasugused ümberkorraldused peavad kõigepealt toetuma andmetele. Liikuvuse puhul peavad andmed näitama kust, kuhu ning millal inimesed tegelikult liikuda tahavad. Tartut saab siin eeskujuks tuua. Linnas korraldati 2019. aastal erinevatele andmeallikatele tuginedes ühistranspordi liinivõrk ning sellega laiemalt kogu liikuvuspilt ümber.
Meil ei ole igal pool vaja üleval hoida kalleid bussiliine. Meil on vaja tehnoloogiaid, mis aitavad olemasolevad transpordivõimalused inimeste heaks paremini tööle rakendada.
Lisaks inimeste vajadustele peame liikuvuse korraldamiseks arvestama ka olemasoleva taristuga. Infrastruktuur ei ole meie vajaduste järgi piisavalt kiiresti kohanenud, aga me saame ka selles osas teha julgeid otsuseid. Alati ei pea liiklusprobleemidele reageerima tänavate ja teede juurde ehitamisega. Erinevate riikide praktika näitab, et uued teed toovad juurde ka uusi autosid ning mõne aja pärast on probleem tagasi. Pigem saab otsida uusi võimalusi, kasutades tehnoloogia abil efektiivsemalt juba loodud taristut - ei pea alati neljarealist maanteed ehitama, nutikate lahendustega saab ka kolmerealised turvalisemaks ja kiiremaks muuta. Samas säilib suurem elurikkus ning ka hind on oluliselt soodsam.
Enne iga suurema taristuobjekti rajamist tasub kaaluda, kas probleemi annab lahendada soodsamalt ning efektiivsemalt tehnoloogia abil. Kui siiski on vajadus uus tee rajada, siis kindlasti peab tulevikku ettevaatavalt muutma sidetaristu olemasolu riiklikult oluliste teede normaalseks seadustatud osaks. See toetab innovaatiliste liikuvuslahenduste teket, suurendab liiklusohutust ja vähendab ka CO2 emissiooni.
Pilk tulevikku
Tulevikus näeme kindlasti näeme veel rohkem isejuhtivaid sõidukeid teedel ja tänavatel. Samas läheb veel aastakümneid aega, kui jõuame 100% isejuhtivate sõidukiteni. Enne on vaja olemasolevaid vahendeid kasutades muuta transport inimeste vajadustele paremini vastavaks. Meid võivad abistada liikuvusäpid, mis aitavad erinevaid liikumisviise omavahel kombineerida ning ka maksta nende eest korraga. Sisestades oma soov äppi, pakutakse kasutajale parim teekond punktist A punkti B kombineerides erinevaid liikumisviise ning võimalust koheselt teekonna eest ka tasuda. Nutika liikuvuse idee kaasab kõiki liikumisviise: jalg- või elektritõukeratas, ühistransport, taksod, autod, kõndimine jne. Liikuvusäppide ning teiste nutikate liikuvuslahenduste rakendamise eelduseks on aga jällegi andmepõhiselt planeeritud ning inimeste vajadustele vastav ühistransport. Jaapanis juba testitakse ärimudeleid, kus uutes arendustes korteri müümisel ei pakuta sinna juurde mitte parkimiskohta, vaid sarnase liikuvusäpi paariaastast tasuta kasutusõigust.
Uuenduslikke lahendusi on vaja ka maapiirkondadesse. Eeskujuks võib tuua Saaremaad. Seal piloteeriti edukalt nõudepõhist transporti. Hetkel töötatakse välja uut mudelit, mille järgi jäävad tööle vaid põhiliinid, mis pannakse märgatavalt tihedamalt käima. Piirkondades, kus nõudlus on väike ja ebaregulaarne, saavad inimesed endale kokkuhoitud raha eest vastavalt vajadusele nõudetranspordi koju järele tellida, mis viib nad põhiliinideni. Kokkuvõttes vastab selline lahendus palju paremini inimeste vajadustele, on efektiivne ning võimaldab ka maapiirkondades hakkama saada ilma isikliku sõiduautota. Meil ei ole igal pool vaja üleval hoida kalleid bussiliine. Meil on vaja tehnoloogiaid, mis aitavad olemasolevad transpordivõimalused inimeste heaks paremini tööle rakendada.
