Vii oma rohelahendus arenguriikidesse. Nii annad panuse rahvusvahelisse kliimakoostöösse!

Kliimamuutuste mõju on aasta-aastalt tunda üha teravamalt. Kui meil siin Eestis võib selle tulemusena soojem talv olla, siis tegelikkuses mõjutavad kliimamuutused märksa suuremalt juba praegu väga paljusid kogukondi ja riike. Samas pakub korraga maha sadav suur lumekogus või selle üheaegne kiire sulamine väljakutset ka siin Eestis.

Kliimamuutuste mõju osas saavad kõige valusama hoobi vähimarenenud riigid ja väikesed saareriigid. Seda nii nende geograafilise paiknemise kui ka madalamate sissetulekute tõttu, mis on enamasti seotud aina heitlikumaks muutuva kliima mõjuvallas olevate majandussektoritega, nagu põllumajandus ja kalandus. Samuti ühiskonna väikesest võimekusest kliimamuutustega toime tulla.

Iga lisanduv kraadikümnendik võimendab muutusi veelgi – sagenevad kuumalained ja põuad, tugevad sajud koos üleujutuste ja tulvavetega ning suureneb mitme äärmusliku ilmastikunähtuse koosesinemise tõenäosus. Teadlased tõdevad, et on muutusi, mis on praeguseks pöördumatud, näiteks muutused ookeanides, jääkattes ja ülemaailmses meretasemes.

Kliimamuutused ei tunne riigipiire

Teame, et kliimamuutuste mõju kaudsed tagajärjed ulatuvad üle riigipiiride ja kontinentide. Isegi kohalikul tasandil avalduval kliimamõjul võivad olla piirkondlikud või üleilmsed tagajärjed. Kes poleks kuulnud liblikaefektist, mis kõige üldisemalt tähendab, et väike muutus ühes valdkonnas võib kaasa tuua suuri muutusi teistest valdkondades. Paar kraadi soojem maakera keskmine temperatuur muudab paljude elusorganismide elukeskkonda nii, et ellujäämine on võimatu või väga keeruline.

Eesti riik on toetanud ja plaanib ka edaspidi toetada solidaarsuspõhimõttest lähtuvalt Pariisis 2015. aastal kokkulepitud kliimamuutustega seotud tegevusi arengumaades. Tuginedes kogemustele ja parimale praktikale, on Eesti teadusasutustel ja ettevõtetel võimalus uusi teadmisi ja rohetehnoloogiaid eksportida arenguriikidesse kliimamuutustega toimetulemiseks ning kliimamuutuste mõju leevendamiseks.

Eesti tõttab arenguriikidele appi

Alates 2019. aastast on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Keskkonnaministeerium toetanud arenguriikides 23 projekti ligi 3,7 miljoni euroga. Toetatavaid tegevusi on olnud väga erinevates kohtades, nagu Keenia, Bangladesh, Grenada, Gruusia, Costa Rica, Pakistan, Namiibia, Kasahstan, Aserbaidžaan, Tansaania, Rwanda, Ukraina, Lõuna-Aafrika Vabariik jt.

Näiteks on Tallinna Tehnikaülikool Grenadal aidanud välja töötada veekeskkonna monitooringu ja kvaliteedi hindamise süsteemi, et olla valmis tagama ekstreemsetes ilmastikuoludes puhast joogivett. Reverse Resourcesiga oleme kaasa aidanud Bangladeshis rõivatootmisjääkide ringlusse võtmisele, Timbeter on Costa Ricas aidanud digitaliseerida metsatööstust, Spacedrip aitab kaasa Keenia reoveepuhastussüsteemi arendamisele. E-Agronoom aitab kaasa Tansaanias süsinikukrediidi süsteemi loomisele, PowerUp Fuel Cells arendab vesinikul töötavat tagavarageneraatorit Namiibiale ja Pakistanile ning HC Intelligence töötab välja Tansaania kommunikatsioonivõrgustikule virtuaalse elektrijaama funktsionaalsusega energiasalvestussüsteeme.

Dieselland-Equipment on aidanud Keenias parandada liikuvate autode diiselmootoreid ja MTÜ Mondo panustab päikeseenergial töötavate mobiilsete õppekeskuste rajamisele Keenia pagulaslaagritesse. MTÜ Päästeliit on koos Defsecintel Solutionsiga aidanud Gruusia metsatulekahjude ennetamiseks droonisüsteeme kohandada, Eesti Maaülikool arendab Keenias tardkomposiitide kasutamist taimekasvatuses ja Tartu Ülikool töötab koos Keenia partneritega välja orgaanilistest jäätmetest ehitusmaterjali.

Tule anna oma panus!

KIK kutsub alates 7. veebruarist juba viiendat korda rohetehnoloogiaga tegelevaid asutusi esitama taotlusi, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi saajaks määratud arenguriikides. Taotlejateks võivad olla kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud.

Eriti on oodatud projektid Armeenias, Botswanas, Gruusias, Kosovos, Moldovas, Ukrainas, Keenias, Põhja-Makedoonias, Tansaanias, Rwandas, Ugandas ja Namiibias. Taotlused on oodatud kõikides valdkondades, mis aitavad kaasa projekti valitud arenguriigi kliimaeesmärkide täitmisele ja mis on määratletavad, lähtudes OECD metoodikast ehk Rio markeritest.

Täpsemad tingimused ja info

• Taotlusvooru eelarve on 951 200 eurot.

• Ühe projekti toetus on minimaalselt 30 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot. Toetuse määr kuni 90%, omafinantseering alates 10% ja projekti kestus võib olla kuni 36 kuud.

• Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas kuni 10. aprillini 2023 kella 17-ni.

• Taotlusvooru infopäev toimub 17. veebruaril kell 10–12 veebi teel.

• Lisainfot toetuse, määruse ja infopäeva kohta leiab KIKi kodulehelt.

Vahendid arenguriikide toetamiseks tulevad heitkogustega kauplemise enampakkumistuludest ja laekuvad riigi eelarvestrateegia 2023–2026 meetmesse „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“.