Medõed ja kiirabitöötajad on alates eelmise aasta lõpust streikinud eraldi, kuid nüüd ühendasid nad jõud. Tervishoiutöötajad nõuavad palgatõusu, mis kompenseeriks vähemalt mingilgi määral aina kasvavat inflatsiooni. Valitsuse sõnul pole riigil selleks raha ja palgatõus viiks omakorda uuesti hindade tõusmiseni, mis mõjutaks nii riigi kui ka eraisikute laenumakseid.
Umbes 500 000 töötajat, paljud neist avalikust sektorist, on Suurbritannias streikinud alates eelmise aasta suvest. See on mõjutanud selliste avalike teenuste nagu koolid ja raudteetranspordi käigus hoidmist. Surve peaministrile Rishi Sunakile aina suureneb, et ta probleemi lõplikult lahendaks. Medõdede ametiühing kirjutas talle nädalavahetusel, et ta teeks „mõttekaid“ palgapakkumisi, et streik „kiiresti lõpetada“.
Sunak ütles eelmisel nädalal TalkTV intervjuus, et ta väga tahaks medõdede töötasu tõsta, kuid valitsus seisab silmitsi raskete valikutega ning panustab pigem kallite meditsiiniseadmete ostmisesse. Terviseminister Maria Caulfield sõnas esmaspäeval Sky Newsile, et sel aastal läheb riigieelarvest tervishoiusektori arendamisesse rekordiliselt suur summa, kuid palgatõus võib saadava kasu n-ö ära süüa.
Medõed lahkuvad töölt
Suurbritannia tervishoiusektor on suure surve all, kuna oma operatsiooni ootavad miljonid patsiendid ning iga kuu ei saa tuhanded britid erakorralist abi. Selle põhjusena tuuakse välja tervishoiutöötajate palk, mis on olnud kümme aastat sama ning pannud tuhanded medõed töölt lahkuma. Mullu otsustas töölt ära minna 25 000 medõde.
Algselt sooviti, et palgatõus oleks inflatsioon + 5 protsenti, kuid nüüd on tervishoiutöötajad valmis valitsusega ka „poolel teel“ kohtuma. See pole veel aga tulemuseni viinud.
Streigi ajaks erakorralist abi aga ei peatata. Kõik kiirabitöötajad ei streigi korraga ning hädaabikõned võetakse vastu.
