Jaanuaris suutis Venemaa nafta ja gaasi müügilt makse koguda vaid 426 miljardit rubla – aastatagusega võrreldes lausa 46 protsenti vähem. Kulud sõjaväele on kasvanud aga 59 protsenti. Seetõttu tekkinud eelarvepuudujääk – 1,76 triljonit rubla – on suurim alates 1998. aastast.

Nafta- ja gaasimüügist saadud tulu on vähenenud eelkõige lääneriikide sanktsioonide tõttu. Detsembris kehtestati Venemaa naftale hinnalagi, nüüd keelati Venemaalt igasuguste naftatoodete import. President Vladimir Putin on valitsusel käskinud 1. märtsiks välja töötada plaan, kuidas olukorda parandada. Ühe võimalusena nähakse naftahinna tõstmist, mis tooks sisse rohkem maksutulu.

Venemaa rahandusministeeriumi andmetel maksis jaanuaris üks barrel 49,48 dollarit, mis on madalaim alates 2020. aasta detsembrist. Võrdluseks: Brenti keskmine hind oli eelmisel kuul 77,82 dollarit barreli kohta.

Riik müüb kulda ja jüaane

Jaanuaris ei langenud mitte ainult nafta ja gaasi maksutulu. Ka muud tulud langesid 28 protsenti. Rahandusministeeriumi sõnul on selles süüdis käibemaksureeglite muutmine. „Naftatulu vähenemine oli ootuspärane, kuid sisetarbimise nii suur langus on kurjakuulutav,“ sõnas Bloombergile ökonomist Alex Isakov.

Rahandusministeeriumi andmeil müüs Venemaa jaanuaris puudujäägi katmiseks riiklikust investeerimisfondist 3,6 tonni kulda ja 2,3 miljardit jüaani. Suur osa Venemaa rahvusvahelistest reservidest on sanktsioonide tõttu külmutatud. Ministeerium on aga kindel, et suudab selle aasta eelarvele seatud eesmärke siiski täita.