Tarmo Lauringu sõnul on Eestis üks Euroopa kõrgemaid toiduainete maksumäärasid – oleme üks neljast liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainete käibemaksu soodusmäära. „Mitmed erakonnad lubavad hinnatõusu pidurdamist, aga peale maksude riigil selleks tegelikult suurt hoobasid pole. Inflatsiooni pidurdamiseks kaotas Poola näiteks toidukaupade käibemaksu täiesti ära. Eesti tootmise soodustamiseks on variant kaaluda ka kohalikule toidule sissetoodavast soodsama käibemaksu kehtestamist,“ ütles Lauring.

Poed ei pruugi käituda võrdselt

Samas peab A1000 juht riskikohaks võimalust, et poed ei lase hindu maksulangetuse võrra ausalt alla ja üritavad seda kasumiks konverteerida. Ettevõttel pole vaja tegeleda lisakasumi hankimisega kui maksulangetus ei mõjuta negatiivselt tema igapäevast majandustegevust. Pigem vastupidi - tarbimine elavneks. Lisaks on tarbijad varasemast palju tähelepanelikumad, hinnakonkurents on kasvanud ning maksulangetus tooks seetõttu ka laiemalt hinnad alla,“ lisas Lauring.

„Inflatsioon küll aeglustub, aga jääb kõrgeks pikemaks ajaks. Selleks, et maksulangetusel oleks laiem mõju, peaks see kehtima püsivalt ja vähemalt järgmiseks 3-5 aastaks,“ ütles Lauring.

Ostjad saavad kokku hoida juba praegu

Praegu on Lauringu arvates inimestel võimalik ka endal endiselt toidukaubalt märkimisväärselt kokku hoida, jälgides kahte asja. „Tasub käia erinevates poodides ja jälgida mitte reklaamikampaaniaid, vaid ostukorvi tegelikku maksumust, mille erinevus on poekettide vahel ligi 30 protsenti. Kallimad ketid kulutavad sadu tuhandeid suurtele reklaamikampaaniatele, mille maksavad otseselt kinni tarbijad,“ ütles Lauring.

„Teine viis säästmiseks on jälgida kilohindasid. Tootjad vähendavad pakendite suuruseid ning inimesed peaksid vaatama hoolikamalt, palju ja mida nad tegelikult oma raha eest saavad,“ lisas Lauring.