Aastatel 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu järgi vaatavad inimesed päevas televiisorit keskmiselt kaks tundi ja 5 minutit. Seda on 12 minutit vähem kui 20 aastat tagasi. Mehed veedavad teleka ees kauem aega kui naised – keskmiselt 11 minutit päevas rohkem.

Selliste näitajatega teeb telekavaatamine pika puuga ära kõikidele teistele vaba aja veetmise viisidele, nagu näiteks sportimisele (keskmiselt 40 minutit päevas), suhtlemisele (37 min) ja lugemisele (31 minutit). Ajakasutuse uuringust selgub, et nädalavahetuseti veedavad inimesed teleri ees rohkem aega kui nädala sees, näiteks pühapäeviti vaadatakse üle poole tunni kauem telekat kui tavapärastel tööpäevadel esmaspäevast neljapäevani.

Kõige suurema osa oma ajast veedavad teleka ees 65+ vanuses inimesed – üle 3 tunni päevas. Kõige vähem vaatavad telekat 10–14aastased (tund ja 16 minutit päevas) ja 25–44-aastased (1 tund ja 25 minutit).

Televiisori ees veedetud aeg sõltub paljuski sellest, kui hõivatud on inimesed päeva jooksul muude tegevuste ja kohustustega. Nii näiteks vaatavad tööl käivad inimesed päevas ligi pool tundi vähem telekat kui töötud, kes kulutavad sellele 2 tundi ja 14 minutit oma päevast.

Huvitav seos on ka tervisel ja teleka vaatamisel. Inimesed, kes hindasid oma tervist halvaks või koguni väga halvaks, vaatasid televiisorit päevas ligi poolteist tundi rohkem kui need, kelle tervis oli hea või väga hea.

Metoodikast

Artiklis toodud statistika pärineb aastatel 2019–2021 toimunud ajakasutuse uuringu andmetest. Ajakasutuse uuringut korraldatakse iga kümne aasta tagant.

Analüüsis on kasutatud Eesti ajakasutuse uuringu andmeid aastatest 1999–2000, 2009–2010, 2019–2021. Vaadeldud on vaid põhitegevustele kulutatud aega ehk neid tegevusi, mida inimesed on pidanud mitme samaaegse toimingu hulgast endale olulisemaks. Tegevustele kulutatud koguaeg on 24 tundi.

Uuringusse on kaasatud erinevad inimrühmad – eri vanuse (alates kümneaastastest), sotsiaalmajandusliku seisundi, leibkonnatüübi ja haridusega inimesed. Päeva keskmine ajakasutus on arvutatud terve aasta kohta, kaasa on arvatud nii töö- kui ka puhkepäevad. Tegevustele kulutatud aeg hõlmab kõiki uuringus osalenud inimesi, hoolimata sellest, kas nad nendes tegevustes osalesid või mitte. Keskmine ajakasutuse hinnang on seega kombinatsioon tegevusele kulutatud ajast ja sellega tegelenud inimeste osatähtsusest.