Eesti õliühing: jaanuaris vähenes kütusetarbimine ligi 5 protsenti

Maksu- ja tolliameti kütusemüügi koondandmed jaanuarikuu kohta näitavad, et kui tanklamüük hoidis suuresti möödunud aasta taset, siis märgatav diislikütuse hulgimüügi vähenemine viis kogu kütusetarbimise 5-protsendilisse langusse.

Kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti õliühing leiab kommentaaris, et diislikütuse tervelt kolmandiku võrra väiksem hulgimüük on murettekitav just laiemalt Eesti majandusseisundi kontekstis.

Sektori esindusorganisatsiooni tegevjuht Mart Raamat selgitas, et hulgimüügi korras tarnitakse kütust valdavalt suurematele tööstustarbijatele. „Eestis on arvestatav hulk kliente, kes ei saa ise tanklasse kütuse järgi sõita. Paiksed käitised, tehasetehnika ja spetsiaalsõidukid – näiteks metsatööstusmasinad – vajavad kõik toimimiseks diislikütust. Juba detsembris kümnendiku võrra vähenenud tööstustoodangu languse eeldatav jätkumine jaanuaris avaldus kindlasti ka kütuse hulgimüüginumbrites, mis olid pea 5 miljoni liitri võrra väiksemad, kui möödunud aastal.“ Raamat märkis samuti, et erinevalt kõigist teistest naaberriikidest puudub Eestis aktsiisisoodustus suurtele tarbijatele. „Eks energiamahukad ettevõtted on kindlasti kõrgete hindade tõttu suure löögi all. Võrreldes naabritega on aga meie ettevõtete seis riigi maksupoliitika tõttu keerulisem, kui otsestel konkurentidel,“ nentis Raamat.

Tanklamüügi numbreid analüüsides leidis kütusesektori esindaja, et inimesed on hambad ristis pidanud kõrgemad hinnad omaks võtma. „Mootoribensiini tarbijaks on valdavalt eraisik ja kui jaanuaris olid mootoribensiini hinnad keskmiselt 15 senti kõrgemad kui aasta tagasi siis tarbimine vähenes kõigest 1,5%. Loomulikult mõjutavad kõrged hinnad just eriti valusalt vaesemat elanikkonda, kelle rahakotile omab kütus umbes kolm kord suuremat mõju, kui suurema sissetulekuga inimeste puhul. Sarnane on naaberriikidest kõrgemate kütusemaksude mõju – need löövad suhteliselt valusamalt vaesemat elanikkonda,“ selgitas Raamat aktsiisipoliitika mõjusid.

Võrreldes eelmise aastaga suurenes jaanuaris diislikütuse jaemüük tanklates 2% võrra. Raamatu sõnutsi tulenes müügimahtude kasv peamiselt piirimaakondadest. „Kui Ida-Virumaal kasvas müük Vene piiri sisulise sulgemise tõttu, siis üllatamast ei väsi Valga- ja Pärnumaa. Kaubaveo sõlmpunktideks olevates maakondades oli tanklamüük aastases võrdluses vastavalt 21 ja 9 protsenti suurem, kui aasta varem.“ Õliühingu juht märkis, et umbes pool kogu Eesti diislikütusest tarbitakse kaubaveoga tegelevate ettevõtete poolt. „Olukorras, kus veosemahud on vähenemas, on konkurentsivõimeline maksupoliitika oluline, et Eesti väliskaubandusbilansi jaoks tähtsat sektorit toetada. Loodame, et kevadel moodustatav uus valitsus ei astu selles osas mingeid rumalaid samme.“