Riigi ehk omaniku ootus Tallinna Lennujaamale on, et lennujaam oleks kasumlik, aga esikohal on ühenduste hoidmine ja laiendamine. Kas ei ole nii, et te täidate selle omaniku ootuse ainult osaliselt, kui ühenduste arv väheneb?

Alati peab vaatama, millega me võrdleme sihtkohtade arvu. Kui võtta 2019 ja siis näiteks 2022 ja nüüd 2023, siis Euroopa suunal sihtkohti oli meil 2019. aastal 35. Praegu on neid 45. Suve jooksul tuleb veel mõni juurde. Osa küll lähevad ära, aga endiselt on neid rohkem kui neid oli 2019. Viimastel aastatel me olemegi tegelenud sellega, et sihtkohtade arvu kasvatada.

Kas poleks parem, kui lennujaam oma tegevusega nulli jõuaks, aga sihtkohti oleks rohkem?

See on valikute küsimus. Kui me vaataksime sedasi, siis juhtuks selline situatsioon, et meil ei ole võimalik investeerida iseseisvalt sellesse samasse taristusse, millest ma just äsja rääkisin. Sellisel juhul me liigume seda teed pidi, et peab riigi juurde minema ja küsima täiendavaid investeeringuid.

Aga kas me võime jõuda sinna, et lõpuks on meil Tallinnas tõesti head ühendused ärireisijatele, aga sellised soodsad piletid mõnusatesse sihtkohtadesse, kuhu võib-olla ametnikud ja ärimehed igapäevaselt ei lenda, need pigem kolivad Riiga?

Ei. Seda kindlasti mitte. Küsimus on, kui palju neid soodsaid puhkusesihtkohti on. Kui reisijaid on, siis on ka need sihtkohad olemas.