STATISTIKA | Kaubavahetus mullu kasvas. Eksport ühte maailma liiderriiki vähenes üle poole miljardi euro võrra
Hoolimata keerulistest aegadest, kasvas mullu Eestist nii kaupade eksport kui import, võrreldes 2021. aastaga. Eesti suurimaks kaubapartneriks on lähiriigid.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.
2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21 miljardi ja imporditi 25 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,3 miljardit eurot, mis oli 1,5 miljardi euro võrra suurem kui eelneval aastal.
Puudujäägi kasvu mõjutasid enim keemiatööstuse tooraine ja toodete, transpordivahendite ning mineraalsete kütuste kaubavahetus. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete, sh mööbli, kokkupandavate puitehitiste kaubavahetuses.
Peamised partnerid Euroopa Liidust
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et 2022. aastat iseloomustas jätkuv toorme ja energiakandjate hinnakasv, sõda ning Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonid. „Sanktsioonide rakendamise eel toimus nende kaupade oluliselt suurenenud eksport või import. Aasta alguses toetas hinnakasv kaubavahetuse väärtuste suurenemist, kuid aasta teises pooles hakkas mõju avaldama majanduse jahtumine,“ sõnas Puura. Aasta teisest poolest hakkas oluliselt vähenema Eesti päritolu kaupade väljavedu ja kasvama reeksport.
Eestist eksporditi kaupu 190 riiki ja imporditi 156 riigist. „Meie peamisteks kaubanduspartneriteks olid Euroopa Liidu liikmesriigid, ekspordis moodustas nende osatähtsus 70% ja impordis 78%,“ lisas Puura.
Suurimad partnerid on naaberriigid
Eesti suurim ekspordipartner oli 2022. aastal Soome (15% Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (14%) ja Rootsi (9%).
Soome eksporditi enim metalli ja metalltooteid (lehtvaltstooteid, metallist konstruktsioone), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh juustu, teravilja, rapsi, pagaritooteid, kastmeid), elektriseadmeid (sh elektrimootoreid ja nende osasid, trafosid, jaotuskilpe).
Lätti eksporditi elektrienergiat, maagaasi, toidukaupa (sh toorpiima, lihatooteid), transpordivahendeid (sh sõiduautosid, kaubaveokeid) ning Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, puitu ja puittooteid (sh puidust liiste, uksi, aknaid) ja kokkupandavaid puitehitisi.
Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti (1,2 miljardi euro võrra), Soome (475 miljoni euro võrra) ja Rootsi (281 miljoni euro võrra). Lätti eksporditi möödunud aastaga võrreldes rohkem elektrienergiat, maagaasi, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Soome elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid.
Samas vähenes eksport enim Ameerika Ühendriikidesse (513 miljoni euro võrra) ja Hollandisse (264 miljoni euro võrra). Ameerika Ühendriikidesse viidi vähem kommunikatsiooniseadmeid, Hollandisse eksporditi vähem mineraalseid kütuseid.
Enamik ekspordist Eesti päritolu kaup
Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes 2021. aastaga suurenes enim mineraalsete kütuste ja elektrienergia, põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning puidu ja puittoodete eksport. Samas vähenes enim elektriseadmete väljavedu.
Reeksport Eestist kasvas 42%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 7%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 66% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem on mõjutanud Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist aastatagusega võrreldes töödeldud kütuste ja kommunikatsiooniseadmete väljaveo vähenemine.
Soome ka suurim impordipartner
Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (16% Eesti koguimpordist), Leedust, Saksamaalt ja Lätist (kõigi kolme osatähtsus 10%).
2021. aastaga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 1,1 miljardi euro võrra kaupade import Soomest, sellele järgnesid 731 miljoni euro suuruse kasvuga Leedu ning 625 miljoni euroga Läti.
Soomest toodi Eestisse varasema aastaga võrreldes enam elektrienergiat ja mootorikütust, Lätist maagaasi, toidukaupu, kommunikatsiooniseadmeid ning Leedust mootorikütuseid ja toidukaupu. Kõige rohkem vähenes import Valgevenest (484 miljoni euro võrra) ning Venemaalt (293 miljoni euro võrra).
Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid ning mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia (1,6 miljardi euro väärtuses), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (485 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (343 miljonit eurot) sissevedu Eestisse.
Möödunud aasta detsembris jäi nii ekspordi kui ka impordi väärtused 2021. aasta tasemele. Eestist eksporditi kaupu 1,7 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,9 miljardi euro eest. Enim eksporditi ja imporditi mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kaupa eksporditi enim Lätti, Soome ja Rootsi ning imporditi Soomest, Saksamaalt ja Lätist.
