Ilmastikukindlam elekter sai ministeeriumi poolt miljonitesse ulatuva toetuse

Rahandusminister Annely Akkermann tegi täna valitsusele ettepaneku suunata valitsuse reservist kahe aasta vältel täiendavad 15,7 miljonit eurot elektrivõrkude muutmiseks ilmastikukindlamaks.

Viimaste kuude ilmastikuolud ning elektrivõrgu olukord on põhjustanud Eesti erinevates piirkondades talumatuid elektrikatkestusi. „See on toonud esile vajaduse leida täiendavaid võimalusi elektrivõrgu ilmastikukindlamaks muutmise investeeringute kiirendamiseks,“ põhjendas Akkermann. Lisavahendite ehk 15,7 miljoni euro katteallikaks oleks summa, mis on mullutalvistele ning läinud aasta kolme viimase kuu energiahinna leevendusmeetmele toetuste eraldamise jääk.

Kuigi Eesti erinevais paigus on probleeme olnud erineva ulatusega, teeks lõpliku otsuse, kuhu raha suunatakse, elektri jaotusvõrku haldav Elektrilevi OÜ. Ettevõte investeerib samas jaotusvõrgu võrguteenuse kvaliteedi tõstmiseks igal aastal püsivalt üle 100 miljoni euro, mille abil uuendatakse iga-aastaselt umbes 2,6% kogu võrgust. Selle tulemusel on võrreldes 2010. aastaga rikete arv Elektrilevi võrgus vähenenud 2,5 korda. Rikete vähenemine on saavutatud esmajoones ilmastikukindla võrgu osakaalu kasvuga madalpinge võrgus, kus on ilmastikukindlaks muudetud juba üle 90%.

Elektrilevi andmetel on koguvajadus elektrivõrkude kliimakindluse ja taastuvenergia tootmise liitumisvõimaluste tugevdamise investeeringute suurusjärk miljardites. „Kogu Eesti võrgu muutmine ilmastikukindlaks eeldaks pea 2,1 miljardi eurost investeeringut ja suuremate asulate vahelised liinid vajaksid lisaks 1,2 miljardit eurot. Täiendavate vahendite kasutamisel on otstarbekas keskenduda konkreetsetele piirkondadele, milles tugevate tormide esinemissagedus on suurim,“ osutas Akkermann. „Selleks tegevuseks saaks kasutada nii Eesti taastekava raames kavandatud 38 miljoni euro suurust toetust kui Elektrilevi võrgutasust saadavaid vahendeid.“

Eesti on taastuvenergia tootmise elektrivõrku integreerimise võimekuse suurendamiseks juba otsustanud suunata taastekava kaudu avaliku sektori toetust kokku 74,2 miljonit eurot, millest 36,2 miljonit kasutatakse Eleringi kaudu elektri põhivõrgu tugevdamise programmile taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ja kliimamuutustega, nagu tormid, kohanemiseks. Samuti on kavandatud 38 miljonit eurot Elektrilevi kaudu taastuvenergia tootmise võrku integreerimise võimekuse suurendamiseks.

See kõik võimaldaks teha investeeringuid ilma elektritarbijate võrgutasusid suurendamata. „Aga nagu elu näitab, kui ilmastik muutub järjest tormisemaks, on vaja kiirendada keskpingevõrgu ehitamise tempot,“ rääkis Akkermann. Tema hinnangul on Eestit tervikuna vaadates kõige rohkem tugevaid torme Lääne-Eesti suursaartel, mistõttu vajavad just esmajoones need piirkonnad võimalusel investeeringute kiirendamist. „Investeeringud elektrivõrku aitaksid lahendada ka mikrotootmise võrguga liitumiste kitsaskohti. Kuna rahavajadused on kõikjal suured ja riigieelarve maht teadagi piiratud, siis on vaja püüda tabada mitu kärbest ühe hoobiga. Korraga suurendada võrkude ilmastikukindlust kui ka luua senisest paremad tingimused taastuvenergia väiketootjatel võrguga liitumiseks,“ märkis minister.

Lisaks on üle vaadatud varasema perioodi (2013-2020) CO2 kauplemisperioodi meetmete seis ja meetme elluviimise järel kasutamata jääk samuti jaotusvõrkude tugevdamiseks ümber tõsta. „See jääk selgub järgmisel aastal, kuna suurusjärk sõltub praeguse ja järgmise aasta gaasihindadest. Potentsiaalselt räägime mõnest miljonist,“ lisas Akkermann.