Euroopa otsib Vene gaasile head alternatiivi. On oht, et panustatakse taas vaid ühele kaardile

Ilmataat tuli sel talvel Euroopale appi ning ilm on olnud tavalisest leebem. Riikide gaasivarud on seetõttu tavalisest rohkem täis. Samas mõeldakse juba selle peale, kust järgmiseks talveks piisavalt gaasi saada, kirjutab Bloomberg.

Riigid täiendavad suvel ja sügisel gaasivarusid sellise piirini, et külmaks talveks on puhver olemas. Sel aastal on olukord veidi parem, kuna varusid pole nii palju kasutatud. Kuigi Euroopa saab endiselt ka Venemaalt väiksemaid koguseid gaasi, siis proovitakse siiski leida hea püsiv alternatiiv.

Investeerimispanga Morgan Stanley järgi on väga oluline, et Euroopal on tavalisest suuremad varud. „Talv 2023–2024 on ilmselt riskivaba,“ ütles pank oma analüüsis. Nad ennustavad, et torujuhtmete kaudu tuleb sel suvel Venemaalt gaasi 18 miljardit kuupmeetrit vähem kui mullu.

Euroopa panustab LNG-le

Euroopa toetub edaspidi peamiselt veeldatud maagaasile ehk LNG-le. Seda imporditi sel talvel erakordselt palju ning analüütikud hindavad, et impordimaht võib suvel uusi rekordeid teha. Kuigi enamus LNG-st on pärit USA-st, siis imporditakse Euroopasse aina rohkem LNG-d ka Venemaalt.

Euroopa tarnib torude kaudu maagaasi ka Norrast, Põhja-Aafrikast ja Aserbaidžaanist, kuid see ei suuda asendada Euroopa sõltuvust LNG-st. Morgan Stanley hinnangul ei hakata neist riikidest gaasi märkimisväärselt rohkem tarnima.

Samal ajal on tekkinud paljudel küsimus, kui palju gaasi Euroopa üldse vajab. Oxfordi energiauuringute instituudi andmetel langes gaasitarbimine Euroopa Liidus ja Suurbritannias mullu lausa 14 protsenti.

Teisalt ütlevad näiteks mõttekoja Bruegeli analüütikud, et tarbimist tuleb veelgi vähendada, kuna järgmine talv võib tulla ootamatult külm ja Venemaa võib gaasitarneid veelgi kärpida. Ka Saksamaa valitsus on elanikke ja ettevõtteid hoiatanud, et ei tasu loorberitele puhkama jääda, vaid püüda energiakasutust veelgi vähendada.

Pikk tee veel minna

Morgan Stanley eeldab, et kütteperioodi lõppedes on Euroopa gaasivarud keskmiselt 59 protsenti täis, mida on kaks korda rohkem kui mullu samal ajal. Pank alandas ka gaasihinna prognoosi. Kui kuu aega pakuti megavatt-tunni hinnaks 64 eurot, siis nüüd 47.

Teised nii optimistlikud ei ole. SEB on näiteks hoiatanud, et nõudlus võib tõusta ja hind kasvada üle saja euroni megavatt-tunni kohta.

Kuigi energiakriis on mõnevõrra leevenenud, ei saa Euroopa siiski ka liiga kindel olla. Shelli tegevjuht Wael Sawan ütles eelmisel nädalal: „Ma ei kuulutaks veel energiakriisi lõppu. Ma arvan, et meil on pikk tee selleni.“