Kreml on korduvalt vihjanud vastulöögist tootmismahu vähendamisega umbes 5% jaanuarikuu tootmismahust pärast seda, kui Euroopa Liit ja G-7 hakkasid arutama Venemaa ekspordihinna piiramist. Nafta tootmismahu vähendamisega võib kaasneda ebastabiilsus naftaturul.

Toornafta hind tõusis asepeaministri sõnavõtu järel hüppeliselt. Brenti hind tõusis hommikul kell 8.50 Londonis koguni 2% 86,50 dollarini barrelist.

„Venemaa usub, et Vene nafta ja naftatoodete hinnalae mehhanism on sekkumine turusuhetesse ja kollektiivse Lääne destruktiivse energiapoliitika pikendus,“ ütles Novak reedel tehtud avalduses. Märtsi tootmiskärped tagavad „turusuhete taastumise“.

Moskva samm süvendab OPEC+, mida Venemaa koos Saudi Araabiaga juhib, poolt eelmise aasta lõpus välja kuulutatud 2 miljoni barreli suuruse tootmiskärpeid päevas. Selle kuu alguses toimunud komitee kohtumisel ei näinud rühma ministrid vajadust muuta oma tootmispiirangut, mis kehtib 2023. aasta lõpuni.

Praegu saab Venemaa müüa oma naftakoguseid välisturgudele, kuid riik ei soovi pidada kinni lääneriikide kehtestatud hinnapiirangutest, ütles Novak. „Edasiste otsuste tegemisel lähtume sellest, milliseks areneb turuolukord.“

Moskva naftatulud on langenud viimastel kuudel löögi alla. Suurimaks teguriks on olnud Brenti toornafta umbes 40 dollari suurune langus barrelist alates juunist. Samuti on suurenenud allahindlus, millega Urali toornaftat kaubeldakse, kuna ELi impordikeeld ja G-7 hinnapiirang sundisid riiki otsima uusi turge ja alternatiivseid tarneviise.

Sellegipoolest on Venemaa toodang olnud üllatav. Pärast seda, kui Venemaa naftatoodang jõudis aprillis madalseisule 10,05 miljoni barrelini päevas, tõusis see 2022. aasta lõpuks ligikaudu 10,9 miljoni barrelini päevas. Jaanuaris ei langenud toodang, kuigi Euroopa Liit keelas 5. detsembril enamiku riigi toornafta mereimpordi.