Eesti sai möödunud aastal energiahinna tõusust valusalt pihta ning hinnatõus kandus tugevalt ka teistesse inflatsioonikomponentidesse: eratarbimine aeglustus märgatavalt ning langusesse pöördus tööstustoodang.

Euroopa Komisjon usub jätkuvalt, et intressimäärade tõus hakkab tugevalt mõjutama tarbimist ja ehitusturgu. Sellest hoolimata näevad nad, et Eesti seljatab 2022. aasta kõrge inflatsiooni ning aastaks 2024. pöördub SKP tõusuks, jõudes 2,8 protsendini. Seda tõukab tagant ekspordinõudluse ja eratarbimise elavnemine ning tugev tööturg.


Hinnatõusu pöördumise oht säilib

„Euroopa majandus peab praegustele väljakutsetele vastu. Me suutsime majanduslangust napilt vältida,“ sõnas Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Nii on nad ka praeguse aasta suhtes optimistlikud, samas lisas, et lõplik rahulolu siiski käes veel ei ole. „Venemaa jätkuv sõda Ukrainas tekitab endiselt ebakindlust,“ selgitas asepresident. „Oleme kindlalt otsustanud suurendada tööstuse konkurentsivõimet, et tugevdada üldist majanduskasvu ja vastupanuvõimet. Võttes arvesse kõiki geopoliitilisi muutusi ja riske, on oluline säilitada ELi positsioon maailmamajanduse juhtiva tegijana.“ Samas ei saa välistada, et jätkuvate geopoliitiliste pingete kontekstis pöördub hinnalangus taas tõusule.