Telia riskijuhi Andreas Meistri sõnul kasvas läinud aastal nii erinevate küberrünnakute kui petuskeemide hulk ning erandiks polnud ka petukõned.
„Kahjuks on selliste petukõnede trend kasvav ning neid proovitakse meie klientide suunal teha igapäevaselt,“ märkis Meister.
Kokku blokeerisid Telia turbesüsteemid terve 2022. aasta peale 2,51 miljonit kõnet. Tegu oli nn Wangiri kõnedega, mida tuntakse ka kui ühesekundi või vastamata kõnedena. Selliste kõnede eesmärk on teha lühike vastamata kõne ja meelitada inimesi helistama tagasi tundmatule välismaisele numbrile, millega kaasneb helistajale hiljem üldjuhul märkimisväärne arve.
Telia riskijuhi sõnul on Telia Company grupi üleselt juba aastaid kasutuses masskõnede tõkestamise süsteem, mis võimaldab Wangiri kõnesid tuvastada ja blokeerida.
„Tänu sellele lahendusele takistame Eestis igas kuus suurel hulgal Wangiri kõnesid. Kuna Eesti on väike riik, pole meie suunas tehtavate petukõnede hulk ka väga suur. Näiteks Rootsi suunal blokeeris Telia läinud aastal ligi 30 miljonit Wangiri kõnet, Norras aga koguni üle 70 miljoni,“ lisas Meister.
Riike, kust eelmisel aastal Eestisse Wangiri kõnesid tehti, on üle terve maailma. Samas kõige suurem hulk petukõnedest, mille Telia turvafiltrid blokeerisid, tuli Rootsist, Soomest, Tšehhist, Leedust, Iirimaalt, Lätist, Poolast, Hollandist ja Austriast. Samas pärines petukõnesid Eesti jaoks ka üsna vähetuntud riikidest nagu näiteks Senegal, Tansaania, Tuneesia, Sudaan jpt.
Telia riskijuhi Andreas Meistri sõnul ei tasu välismaalt tulnud tundmatutele numbritele ise tagasi helistada.
„Wangiri kõne tunneb tavaliselt ära selle järgi, et need tulevad mõne välismaise suunakoodiga numbrilt ning kõne kutsung on nii lühike, et inimene ei jõua sellele isegi vastata. Kui ka inimese mõni lähedane on samal ajal välisreisil ning kõne saaja pole kindel, kas talle helistab välismaiselt numbrilt pereliige või sõber, saab alati sellele inimesele kontrolliks saata näiteks SMS-i,“ soovitas Meister.
