Peterson: riigikogus vastu võetud tööturumeetmete seadus loob selgust juurde

Alates 1. jaanuarist 2024 aastal asendab uus tööturumeetmete seadus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning süstematiseerib tööturuteenuste osutamise õigusruumi.

„Uus seadus võimaldab Töötukassa teenustes korda luua ning neid kaasaegsemalt pakendada. Näiteks vajab karjäärivahetaja tõenõoliselt üht komplekti teenuseid ja vanemaealine töötaja teistsuguseid. Tugineme siin parimale rahvusvahelisele praktikale,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Muudatusega süstematiseeritakse tööturuteenuste õigusruum. Tööturumeetmete seaduses on toodud välja kümme tööturumeedet, mis koondavad kokku sama eesmärgiga tööturuteenused ja -toetused. Nende hulgas on näiteks töövahendus, karjääriteenused, oskuste arendamine, töövalmiduse toetamine, töövõime toetamine, ettevõtluse toetamine. Samuti täpsustatakse seaduses, millistele sihtrühmadele milliseid meetmed on mõeldud. Lisaks ühendatakse kolm töötukassa senist andmekogu ühtseks andmekoguks, mis lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist ning võimaldab vähendada arenduskulusid.

Tööturuteenused ja nende tingimused koondatakse kokku Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavasse tähtajalisse tööhõiveprogrammi, mille alusel töötukassa neid teenuseid inimestele saab osutada. Tööturuteenuseid võib olla ühe meetme all mitmeid: näiteks oskuste arendamise meede sisaldab erinevaid teenuseid nagu tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, tööandja koolitustoetus, arengutreening ja tööpraktika. Teenuste tingimusi saab kohandada vastavalt muudatustele tööturu olukorras. Sellega väheneb dubleerimine, suureneb läbipaistvus ning võimalus efektiivselt reageerida tööturu olukorrale.

Täna kehtiv tööturuteenuste ja -toetuste seadus jõustus 17 aastat tagasi ning aja jooksul on muutunud tööturuteenuste süsteem õiguslikult väga keerukaks. Praegu reguleerib tööturuteenuste osutamist kaheksa erinevat õigusakti ning erinevad teenused ja sihtrühmad on pihustatud nende õigusaktide vahel laiali. Selle tõttu oli seni töö otsimisel tuge vajavatel inimestel ja tööandjatel raske aru saada, milliseid teenuseid ning mis tingimustel töötukassa neile pakub. Samuti on senine süsteem halduslikult väga koormav, kuna teenuste kohandamine vastavalt tööturu vajadusele tähendab pidevat erinevate õigusaktide muutmist.

Seaduseelnõu väljatöötamisel on tuginetud 2021. aastal valminud OECD analüüsile „Aktiivse tööturupoliitika edendamine Eestis“, mis tõi olulise probleemina välja, et Eesti tööhõivepoliitika õiguslik korraldus on väga keeruline ja killustunud, muutes selle haldamise koormavaks ning inimesele raskesti mõistetavaks.