Börsihinnale kolimine on hoogustumas: Kas energiakriis on läbi?

Pärast enam kui aasta kestnud energiakriisi on nii elektri- kui gaasihinnad langenud piisavalt, et tagasi börsihinnale kolimine on saamas uueks trendiks. Gaas ei ole olnud nii odav poolteist aastat, samas kui elektri börsihind oli jaanuaris soodsam kui aasta tagasi. Julgemad on küsimas, et kas kriis on selleks korraks läbi.

Kriisi lõpu kuulutamiseks on siiski veel selgelt vara. Ehkki ootamatult soe talv on päästnud kogu Euroopa , valitseb Euroopas endiselt pikast alainvesteerimisest tulenev usaldusväärsete tootmisvõimsuste defitsiit. Selle parandamine võtab enam kui vaid ühe aasta.

Lisaks sellele on taustal käima läinud protsessid, mis võivad uute tootmisvõimsuste turule tulekut veelgi edasi lükata.

Mitmed projektid pannakse ootele.

Ühelt poolt on oluliselt kallinenud raha hind. Euribori enneolematult kiire tõus omab vahetut mõju uute elektrijaamade finantsplaanidele, muutes uute arenduste finantseerimise senisest märksa keerukamaks. See tähendab, et mitmed projektid, mis veel aasta tagasi olnuks elujõulised, jäävad täna ootama paremaid aegu. Ka käiku minevad investeerimisplaanid peavad arvestama kõrgemate nõudmiste ja väiksemate puhvritega.

Teisalt on tarneajad jätkuvalt problemaatilised ja seda ennekõike keerulisemate projektide puhul. Selleks, et hakata viie aasta pärast ehitama meretuuleparki, tuleb juba täna tegeleda tuulikute tellimise ja paigalduslaevade broneerimisega. Kuna tarnekriisist tulenevalt on suur osa tuulikutootjaid tegutsemas kahjumlikult, ei ole olukorrale oodata kiiret lahendust. See tähendab, et mõned projektid paratamatult venivad loodetust pikemaks ja uued tootmisvõimsused jõuavad meie elektrivõrku toetama oodatust hiljem.

Hindade äkiline kõikumine nii pea ei kao

Mida see kõik tähendab tarbijate jaoks? Esiteks seda, et ehkki näiliselt on olukord turgudel oluliselt rahunenud, ei ole aeg jääda loorberitele puhkama või unistada vanade heade aegade naasmisest. Jätkuvalt on väga olulised investeeringud elektritarbimise vähendamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. Eriti oluline on see ressursimahukates sektorites, et järgmine kriisilaine ei tabaks meid ootamatult.

Kuna elektrivõrgu tootmisreserv on endiselt väga õhuke, võivad ka küllalt väikesed muutused mõjutada lühiajaliselt kogu süsteemi toimimist. Lihtsalt öeldes tähendab see, et hindade äkiline kõikumine energiaturgudel ei ole lähiajal kadumas. Seetõttu tuleb börsihinnalt saadava lühiajalise võidu kõrval olla valmis ka kestvateks kõrgemateks hindadeks.

Oluline roll on kriisi lahendamisel jätkuvalt ka avalikul sektoril. Pärast väga tänuväärsete reformide läbiviimist planeerimismenetluste lihtsustamiseks vajab erasektor riigilt ennekõike pikka vaadet ja stabiilsust. Ehkki kriisi ajal on esmane instinkt reformida võimalikult paljut ja võimalikult kiirelt, ei ole tegemist jätkusuutliku lähenemisega. Energiaturgude näol on tegemist sedavõrd keerulise süsteemiga, et ka parima tahtmise korral ei suuda me reeglite muutmisel ära kaardistada kõiki selle (ootamatuid) mõjusid.

Investeerimisprojektid energiaturgudel nõuavad vähemalt 3-5 aastat enne elektritootmise alustamist, mistõttu peavad ka reeglid püsima stabiilsena vähemalt ühe investeerimistsükli kestel. Arvestades täna käimas olevate investeerimisprojektide mahtu, ei ole mul kahtlust, et kui suudame sellist stabiilsust pakkuda, võime juba 3-5 aasta pärast seekordsele energiakriisile lõplikult joone alla tõmmata. Seniks aga peame kõik olema valmis energiaturgude jätkuvaks ebastabiilsuseks.