Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul oli elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmine hädavajalik, et taastuvenergia kasutuselevõttu oleks võimalik kiirendada. „Äsja vastuvõetud muudatustega panustame veelgi enam rohetehnoloogiate võidukäigu kiirendamisse ning elektrituru korralduse läbipaistvamaks ja paindlikumaks muutmisesse,“ lausus Sikkut.

Kodutarbijatele on üks olulisemaid muudatusi, et seaduse jõustudes saab edaspidi elektrilepingu lõpetada 14-päevase etteteatamisega. See tähendab, et enam ei pea tarbija paketivahetuse soovist teada andma hiljemalt kuu keskel ning jääma ootama kuu vahetumist, vaid üleminek peab toimuma kuni kahe nädala jooksul.

Nii-öelda elektrivõrgu fantoomliitumiste probleemi lahendamiseks lisatakse elektrituruseadusesse säte, et üle 15-kilovatise võimsusega taastuvelektri tootmisseadme võrguga liitumiseks peab liituja edaspidi maksma võrguettevõtjale tagatist 38 tuhat eurot megavoltampri kohta. See tagastatakse liitujale, kui päikesepaneelid paigaldatakse aasta jooksul pärast liitumispunkti valmimist, meretuulepark kolme aasta jooksul ja ülejäänud tehnoloogiad kahe aasta jooksul pärast liitumispunkti valmimist. Tagatise nõuet ei rakendata juhul, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui tootmisseade rajatakse korterelamule. Lisaks ei saa edaspidi muuta liitumistaotluse esitamise järel tootmistehnoloogiat ehk näiteks kui esialgu plaanitud tuulepargi asemele tahetakse rajada hoopis päikesepark, siis tuleb esitada uus liitumistaotlus. Liitumistaotlused ning -lepingud muutuvad võrguettevõtja kodulehel avalikuks, mis muudab turgu läbipaistvamaks.

Taastuvelektri väiketootjatele plaanitakse kehtestada elektrienergia müügist saadud tulule tulumaksuvabastus, kui elekter on toodetud kuni 15-kilovatise võimsusega tootmisseadmega. Vabastus laieneb ka korteriühistutele. Lisaks leevendatakse raamatupidamisaruandluse ja auditeerimise nõudeid väiketootjatele.

Minister Sikkuti sõnul saab seadusemuudatuste abil teha taastuvelektrijaamadele kättesaadavaks ka uued võimalikud alad. „Edaspidi on võimalik kasutusena seisvatele maardlatele rajada kuni 35 aastaks taastuvenergiajaamu. Samuti saab riik peagi kuulutada välja merealade hoonestusloa enam- või valikpakkumised ehk sellega astume olulise sammu lähemale esimeste meretuuleparkide kerkimisele,“ rääkis Sikkut. „Lisaks teeb majandusminister hiljemalt 1. oktoobriks valitsusele ettepaneku korraldada meretuuleenergia vähempakkumine, et kindlustada 2030. aastaks seatud riiklike taastuvelektri eesmärkide täitmine,“ sõnas ta ning lisas, et enne väljakuulutamist analüüsib MKM ühtlasi toetusmeetme vajalikkust.

Muudatused panustavad ka loamenetluste kiirendamisse. Riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu puhul luuakse tuuleparkide arendustele võimalus loobuda planeeringu teisest etapist ehk detailse lahenduse koostamisest. Tänu sellele saab osa juhtudel vähendada planeeringute menetlust mõne aasta võrra.

Täpsustatakse ka tuulikutasu tingimusi, mille alusel hakatakse alates juulist maksma rajatavate tuuleparkide mõjualas elavatele kohalikele omavalitsustele ja eraisikutele hüvitist. Muudatuse kohaselt hakatakse hüvitist maksma juba tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamise hetkest. Varem nägi seadus ette, et seda tehakse elektrienergia võrku andmise hetkest, seega hakatakse hüvitist maksma plaanitust varem.

Seaduseelnõu jõustub, kui selle kuulutab välja Vabariigi President.