Ühistranspordiseaduse kohaselt tuleb kommertsliinidel tegutsevatel bussifirmadel pakkuda tasuta sõitu eelkooliealistele lastele ja seaduses loetletud puuetega inimestele. Viis ettevõtjat vaidlustasid kohtus tasuta vedamise kohustuse ning esitasid taotluse riigilt hüvitise saamiseks. Halduskohtu menetluse raames küsiti seisukohta Euroopa Kohtult, kes leidis, et kõnealuse kohustuse eest tuleb vedajatele maksta Euroopa Liidu määruses ette nähtud hüvitist.

„On oluline, et tasuta sõidu õigus jääks eelkooliealistele ja erivajadustega inimestele alles. Kuna ühistranspordiseadusega pole ette nähtud tasuta vedamise eest hüvitise maksmist, ei ole ministeeriumi ja transpordiameti eelarvetes selleks vahendeid planeeritud. Seetõttu taotles MKM hüvitise maksmiseks raha valitsuse reservfondist,“ selgitas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Hüvitiste kogumahtu on Sikkuti sõnul praegu keeruline hinnata. „Võib eeldada, et ligikaudu paarkümmend kommertsliini vedajat esitavad kohtuotsuse järgselt samuti hüvitise nõudeid tagasiulatuvalt,“ märkis minister. Õiglase hüvitamismetoodika väljatöötamiseks otsustati koos ettevõtjatega kaasata täiendav konsultatsiooniteenus advokaadibüroolt PricewaterhouseCoopers Legal OÜ (PwC). Hüvitise maksmise põhimõtted saavad eeldatavalt lähipäevil kinnitatud kohtuliku kompromisskokkuleppe raames.

Kõnealuste hüvitiste maksmiseks taotleti kokku 4,2 miljonit eurot. „Esitatud nõudeid, vedajate arvu ja PwC koostatud analüüsi arvesse võttes võib eeldada, et eelnevate perioodide hüvitised kõigile ettevõtjatele 2023. aasta lõpuni ei ületa kokku 4,2 miljonit eurot,“ lisas Sikkut.

Lisaks kommertsliinidele on koolieelikutel ja puudega inimestel endiselt õigus tasuta sõita riigi poolt rahastatud ühistranspordiliinidel – seda nii rongides, mandri ja saare vahel sõitvatel parvlaevadel kui ka maakonnabussides.