Helge tulevik: rohepööre võib Soome tuua sadu miljardeid ning majanduskasvu

Taaskasutatavatest materjalidest valmistatud patareid, roheline teras, puidupõhised tekstiilkiud, fossiilivabad väetised - maailmas on peagi suur vajadus nende toodete järele ning Soomes tellitud uuringu kohaselt on sealsetel ettevõtetel hea positsioon, et haarata suur osa kasvavast turust.

Selline on ettevõtlusvõrgustiku Climate Leadership Coalition tellitud ning konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) koostatud aruande nägemus, mille eesmärk on välja selgitada, milliseid ekspordivõimalusi toob roheline üleminek Soome ettevõtetele kaasa.

Vajadus vähendada heitkoguseid ja kaitsta bioloogilist mitmekesisust on lähikümnenditel investeeringute peamine liikumapanev jõud, mis loob nõudluse uut tüüpi lahenduste järele. Aruande kohaselt on Soome ettevõtetel erakordselt tugevad lähtepunktid ja suur kasvupotentsiaal vähemalt viies sektoris.

Viis tugevat sektorit

Üheks suureks võimaluseks on biopõhised tooted ja materjalid. Soomel on suured metsaressursid ja palju oskusteavet selles valdkonnas. Tulevaste eksporttoodete hulka kuuluvad näiteks puidupõhised tekstiilkiud ja materjalid, mida kasutatakse plastiku asendamiseks pakendites või sõidukites.

Raporti kohaselt on Soome jaoks teine soodne kasvuvaldkond tööstuslike heitkoguste vähendamisega seotud tooted ja teenused. Tööstus otsib kogu maailmas palavikuliselt võimalusi heitkoguste vähendamiseks ning Soomel on selles valdkonnas oskusteavet ja teedrajavaid ettevõtteid.

Kolmas kasvuvaldkond on rohelisest vesinikust valmistatud rafineeritud tooted, näiteks sünteetilised kütused mere- ja lennuliikluses ning fossiilivabad väetised. Teisest küljest ei näe raporti koostajad Soomes vesiniku enda jaoks suurt ekspordipotentsiaali.

„Me ei usu, et rohelist vesinikku tasub kuidagi väljaspool Soome piire eksportida,“ ütleb BCG partner Elina Ibounig.

Aruande kohaselt on ka akutööstusel ja puhtal terasel suur ekspordipotentsiaal. Soomes on Euroopa standardite järgi erakordsed maavaravarud ja siin on tekkimas ka akumaterjalide ümbertöötlemisele spetsialiseerunud tööstus.

Uue, vähem reklaamitud kasvuvõimalusena toob raport esile lahendused, mis vähendavad heitkoguseid elamu- ja ehitusvaldkonnas, näiteks energiatarbimise juhtimine puitehituses ja hoonetes.

Viie eeltoodud sektori ühine ekspordipotentsiaal võib aruande hinnangul ulatuda 2035. aastal kuni saja miljardi euroni. Nii võiks rohelise ülemineku pakutavate võimaluste kasutamine pöörata ümber 21. sajandi trendi, kus Soome on pidevalt jäänud majanduskasvu poolest konkurentriikidest maha.

Soome vajab brändingut

„Kui meie tehnoloogiaeksport ei dekarboniseeru või terasetööstus ei muutu roheliseks, siis langevad nad turult välja. Need sektorid peavad muutuma rohelisemaks,“ ütleb Ibounig.

Aruande kohaselt saab riik kiirendada tulevaste ekspordikeskuste tekkimist muu hulgas hariduspoliitika, kiirete lubade andmise protsesside ja regulatsiooniga, mis võimaldab tulevaste lahenduste katsetamist ja arendamist kodumaisel turul.

Samuti peaks riik suurendama investeeringuid bränditöösse, mis loob Soomest puhta lahenduste näidisriigi maailmas. Autorid soovitavad näiteks luua Soomes rahvusvahelise puhta tehnoloogia konverentsi, omamoodi rohelise tehnoloogia Slush'i ürituse (Slush on Soome tehnoloogia ja idufirmade festival). See tooks Soome investorite ja klientide tähelepanu.

„See võiks kohe hakata nõudlust tekitama. Võrreldes näiteks ekspertide koolitamisega, on see meetod, mis võiks tuua kiiret kasu.“