Kasvavad energiakulud võivad viia 141 miljonit inimest äärmisesse vaesusse

Neljapäeval ajakirjas Nature Energy avaldatud uue aruande kohaselt võib Venemaa Ukraina sõjast põhjustatud energiakriis viia 141 miljonit inimest kogu maailmas äärmisesse vaesusse.

Madalmaade, Ühendkuningriigi, Hiina ja USA teadlased analüüsisid energiahindade tõusu mõju 116 riigis. Analüüsi tulemus näitas, et majapidamiste kulutused kasvasid keskmiselt kuni 4,8%, kuna söe ja maagaasi hinnad tõusid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Aruandes on toodud välja, et madala sissetulekuga riikides on vaesemad leibkonnad, kes juba niigi tõsise toidupuudusega silmitsi seisavad, kõrgema energiakulu tõttu suuremas vaesusriskis. Ka kõrgema sissetulekuga riikide leibkonnad tunnetavad energiahindade tõusu mõju, kuid on tõenäolisemalt võimelised seda kodumajapidamiste eelarvesse arvestama.

Aruande kohaselt on mõned riigid suuremas ohus. Näiteks Eesti, Poola ja Tšehhi energiakulude tõus on üle maailma keskmise, peamiselt seetõttu, et need riigid sõltuvad rohkem energiamahukatest tööstusharudest. 2020. aasta seisuga tugines Poola 68,5% oma energiatootmisest kivisöele.

Ukraina kriisist tingitud energiahinna tõusuga on kallinenud ka toit. Võrreldes aastataguse ajaga kallinesid USA-s munad 70,1%, margariin 44,7%, või 26,3%, jahu 20,4%, leib 14,9%, suhkur 13,5%, piim 11% ning kana 10,5%, selgub tööstatistikaameti avaldatud inflatsiooniandmetest. Tarbekaupade ettevõtted on öelnud, et hinnad tõenäoliselt niipea ei lange.

Neljapäeval hoiatas maailma suurima toidugrupi Nestlé tegevjuht koos teiste suurte ettevõtetega, et põhitarbekaupade hinnad tõusevad sel aastal veelgi. „Nagu kõiki tarbijaid, on ka meid tabanud inflatsioon ning nüüd püüame tekkinud kahju korvata,“ sõnas Nestlé'i tegevjuht Mark Schneider neljapäeval, kuid ei täpsustanud, milliseid tooteid täpsemalt hinnatõus mõjutab.

Unileveri finantsjuht Graeme Pitkethly ütles eelmisel nädalal toimunud kõnes ajakirjanikele: „Me oleme tõenäoliselt inflatsiooni tipust üle, kuid me ei ole veel hinnapiiril,“ Unileveri finantsjuht Graeme Pitkethly eelmisel nädalal. Ta lisas, et sel aastal tõusevad toiduainete hinnad oluliselt.

Riikide valitsused on astunud samme, et vähendada energiahindade tõusu mõju kodumajapidamistele, alates energiamaksude vähendamisest ja energiaarvete allahindluste pakkumisest kuni ühekordsete energiasubsiidiumide ja hinnapiiranguteni.

Kuid raportis soovitatakse ka näiteks kehtestada hinnatoetusi, kehtestada energiaettevõtetele ootamatuid makse ja võtta vastu õigusakte, et kasutada toiduainete tarneahelates säästvamaid energiaallikaid. Energiakriis peaks olema meeldetuletus „fossiilsetest kütustest suuresti sõltuva energiasüsteemi“ riskidest. See mitte ainult ei jäta miljoneid inimesi äärmise vaesuse äärele, vaid kiirendab ka kliimamuutusi.