Timo Tatar: Eesti meretuulealade vastu on meeletu huvi. Kas riik peaks seda ära kasutama?

Tänasel Eesti Päevalehe energeetikakonverentsil ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar, et Eesti fookuses on odavamad maismaatuulepargid ja päikeseenergia. Eesti vete vastu on aga väga suur huvi.

Tatar ütles konverentsil, et Eesti siht 2030. aastaks on 100 protsenti taastuvat elektrit, hoonete küttes jääks 63%, transpordis 14%. Samal ajal soovitakse energiatõhususe suurendamine hoida samal tasemel ning juhtivale võimsusele strateegilise reservi loomine.

Maismaatuuleparke on täna planeerimisel lausa 32 omavalitsuses – 18 üld- ja 14 eriplaneeringuga. Võimsust oleks kokku lausa 3700 megavati jagu. See kataks Eesti energiavajaduse lausa 2,4-kordselt. „Takistusi ja piiranguid muidugi on. Meil on kohalike omavalitsuste kaalutlusõigus. Suurim takistus on looduskaitselised piirangud. Üks pesapuu võib jätta ära tuulepargi arenduse. Peame mõtlema, et ühte liiki nii kaitstes võime sellele liigile kaudselt kahju teha kliimasoojenemisega,“ tõi Tatar välja. Ta ei usu, et kõik eelpool mainitud projektid reaalsuseks saavad.

Meretuulepargi arendusi on kokku kolm. Kui need kõik valmis saaks, siis oleks meil 15 TWh elektrit juures. Seda on kaks korda rohkem kui meie praegune aastane tarbimine. Uusi arendusi tuleb aga juurde.

„Käivitunud on hoonestusloa oksjonid. Huvi on ülimalt suur. Üle 30 erineva ettevõtte on huvitatud siin arendama tuuleparke. Siin ei saa ka ekspordi perspektiivist üle. Meie vajadus saaks ületatud kordades.“

Tatar tõi ka välja, et viimastel aastatel on rajatud 500 megavatti päikeseparke. Elaniku kohta oleme nende rajamises Euroopas 6. kohal. Tuuleparke on töös umbes 300 megavati jagu, mis on sama palju kui seni Eestis üldse rajatud on. Samas on meil vaja ka juhitavat tootmist, sest päike ei paista ja tuul ei puhu kogu aeg samas mahus.

„Esialgu põlevkivil ja puiduhakkel koostootmisjaamad nagu praegu, kuid tulevikus ka biogaasi- ja tuumajaamad. Plusse ja miinuseid on neil mõlemal. Tuumaenergia osas ootab poliitiline debatt veel ees.“

Tatar ei ole nõus, et ta ei ole meretuuleenergia usku. Tema sõnul saaks suuri meretuuleparke arendada ilma riigi toetuse ja garantiideta. Seda on maailmas tehtud. „Näiteks Rootsis ja Soomes. Kas oleme võrreldes Soomega nii erinevad,“ avaldas Tatar arvamust. „Olen vist veel viimane inimene, kes arvab, et riik ei peaks sekkuma.“

Eesti tootis eelmisel aastal 2,88 TWh taastuvat energiat. 2030. aastaks prognoosib ministeerium 9,5 TWh tarbimist. Meil on puudu 6,6 TWh ja seda suudab olemasolev võrk ka vastu võtta.

Biomassist elektrit soovitakse juurde 0,7 TWh, päikeseenergiat 0,5–1 TWh ning tuult oleks siis vaja 4,9 kuni 6,1 TWh. Tatar tõi välja, et maismaa tuuleparke oleks sel juhul vaja 1960–2300 MW ning meretuult 1400–1700 MW. „Tõenäoliselt on tulevik nende kahe koostoime.“