Energiaturu ülevaade: gaasivarude täitumine määrab järgmise talve elektri hinna

Viimaste nädalate jooksul on elektrihind tänu soodsatele ilmaoludele püsinud ühtlasel tasemel ja maagaasihind oluliselt langenud. Ekspertide hinnangul aga liigub gaasihind aasta edenedes taas ülespoole, kuid kui kõrgele ja kui kiiresti sõltub sellest, millise tempoga hakatakse varusid taastama.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 111,0 €/MWh (+2,2 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli hind esmaspäeva, 13. veebruari öösel kell 4, makstes 12,68 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli maksta teisipäeva, 14. veebruari hommikul kell 8, mil hind oli 200,57 €/MWh.

Elektrihinna püsimisel praegusel tasemel on oluline roll ilmal, eeskätt taastuvenergia tootmiseks soodsatel tuuleoludel, aga ka temperatuuril. Samal ajal püsib languses ka maagaasi hind.

Nädala keskmine gaasihind oli 52 €/MWh (-2,8 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Hind kõikus madala nõudluse tõttu 17 kuu madalaimal tasemel 50 €/MWh lähedal. Lisaks on Euroopa Liidu gaasihoidlate tase praeguse perioodi kõrgeimal tasemel 64% juures. Turu kindlustunnet tarnete osas suurendas Norra Trolli gaasimaardla naasmine turule pärast planeerimata seisakut.

Aasta edenedes liigub gaasihind tõusuteele

Maagaasi turuhind langes möödunud reedel esimest korda pärast 2021. aasta augustit alla 50 euro megavatt-tunni eest. Ees on terendamas aga veelgi olulisem tähis. Kui Euroopa gaasihind arvutada ümber naftabarrelitesse, maksis gaas reedel 88 dollarit. Brenti naftahind oli aga 83 dollarit. Viimati oli gaas naftast odavam 2021. aasta juulis, kuid peagi võime seda taas näha.

Hindade langemine on järjekordne märk energiakriisi leevendumisest Euroopas, kuid sunnib siiski meelde tuletama hiljutisi hinnašokke. Kuigi hiljutises võrdluses on gaasi hind praegu pigem odav, on see siiski kaks korda kõrgem kui viimase viie aasta keskmine. Ühtlasi ärgitab see energiatootjaid taas valima maagaasi kriisi leevendamiseks olulisele kohale tõusnud kivisöe asemel.

Analüütikute hinnangul ei saa riigid end siiski turvaliselt tunda. Pakkumise piiratuse tõttu on tulevikutehingute hind ülejäänud aastaks praegusest tasemest kõrgem, jõudes detsembris 60 euroni megavatt-tunni eest. Konkurents veeldatud maagaasi LNG pärast Aasiaga võib nõudlust ja seega hinda suurendada, kuid pakkumist ei ole kiiresti juurde tulemas.

Shelli möödunud nädalal avaldatud prognoosi järgi püsib Euroopa gaasidefitsiit selle kümnendi lõpuni. Shelli iga-aastase LNG väljavaate järgi vajab Euroopa aastani 2030 140 miljonit tonni LNG-d, kuna aastal 2018 oli nõudlus 50 miljonit tonni. Koos Venemaa-Ukraina sõjaga käivitatud energiasõda Euroopa vastu tähendab regiooni jaoks pikaajalist struktuurset väljakutset, hindab Shell. Ettevõtte hinnangul kaubeldi rahvusvaheliselt mullu ligi 400 miljoni tonni veeldatud maagaasiga, kuid aastaks 2040 võib nõudlus selle kütuse järele ületada 700 miljoni tonni piiri. Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) aga näeb ühe stsenaariumi järgi turu küllastumist juba aastal 2025. Peamiseks põhjuseks kliimapoliitika.

Maagaasi defitsiidi risk pole veel täielikult kadunud

Repsol prognoosib, et tootmise suurendamisega seotud takistuste tõttu jääb hind pikaajaliselt kõrgemaks. Perioodil 2017-2021 maksis gaasi megavatt-tund keskmiselt 16,2 eurot, möödunud nädalal aga 52,4 eurot.

IEA hoiatas, et hoolimata suhteliselt edukast toimetulekust lõppeva talvega, võib selle aasta jooksul Euroopas siiski tekkida maagaasi defitsiit. Risk realiseeruks juhul, kui Venemaa lõpetab viimasedki torutarned ja talveilmad naasevad. IEA juht Fatih Birol peab tõeliseks proovikiviks 2023.-2024. aasta talve.

Kui Rootsi vähendas eelmisel nädalal elektrikatkestuste riskitaset, siis Prantsusmaa põhivõrguettevõtte RTE hinnangul ei ole oht siiski täielikult möödas ning veebruari lõpus Kesk-Euroopasse prognoositud külmalaine võib halbade asjaolude kokkulangemisel siiski katkestusi kaasa tuua. Küll hindab RTE, et need võimalused on võrreldes senise talvega oluliselt väiksemad.

Jaanuari lõpuks oli Euroopa energiatarnete tagamiseks ja kriisi mõjude vähendamiseks tarbijatele maksnud täiendavalt kokku 768 miljardit eurot, hindab Brüsselis tegutsev mõttekoda Bruegel. Võrreldes eelmise hinnanguga novembris, on seda üle 60 miljardi võrra enam. Euroopa Covidiga seotud taastefondi suurus on praegu umbes 800 miljardit. Tõusvate intressimäärade ja kasvava võlakoormuse tingimustes jätab see riikidele üha väiksemad fiskaalsed hoovad kriisi juhtimiseks. Ehkki gaasihoidlate täituvus püsib tavapärasest oluliselt kõrgemal tasemel, on LNG piiratud tootmismahtude tingimustes tarbimise vähendamine endiselt võtmetähtsusega.

Lõppeval talvel on Euroopa riigid olnud selles osas edukad. Näiteks teatas Hispaania, et suutis perioodil augustist jaanuarini gaasikasutust vähendada 22% võrra. Samas impordib Hispaania aastas 22,5 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi Venemaalt ega plaani sellest lepingust taganeda. Saksamaa valitsus samal ajal ärgitab importijaid Venemaa LNG-st loobuma, et tagada sõltumatus Moskvast ja vähendada Venemaa sissetulekuid. Itaalia tarbis jaanuaris 22% vähem gaasi kui mullu. Euroopa olukorda mõjutab oluliselt ka asjaolu, et LNG pikaajaliste tarnelepingute maht on pigem väike ning gaasihind jääb seega sõltuma LNG turuhinnast.

Näiteks Prantsusmaa maksis energiaimpordi eest mullu ligi kolm korda enam kui aastal 2021. Eeskätt kõrgustesse tõusnud fossiilkütuste ja kasvanud LNG impordi tõttu tasuti 115 miljardit eurot, mida on 71 miljardit enam kui aasta varem. Mullu sai Prantsusmaast esimest korda ka elektriimportija. Elektrit osteti sisse 16,5 teravatt-tunni jagu, kuna aastal 2021 eksporditi seda 43,3 teravatt-tundi. Oluline põhjus selleks olid Prantsusmaa tuumajaamade madal töökindlus möödunud aastal.

Kuigi Euroopa läheb kevadele vastu tavapärasega võrreldes kuni kaks korda suuremal määral täidetud hoidlatega, saab gaasihind suurel määral sõltuma sellest, milline strateegia valitakse varude täitmiseks. Agressiivne ja võimalikult kiire täitmine võib viia hinnad taas üles ja sunniks riike jätkama toetusmeetmetega.

Lisaks taastuvenergia arendamisele nähakse pikaajaliselt üht lahendust Euroopa tihedamas ühendamises. Hiljuti andsid Taani ja Saksamaa teada, et rajavad riikide vahele täiendava ühenduskaabli. Nüüd plaanib Saksamaa sama teha Belgiaga ning rajada aastaks 2028 uue, ühegigavatise maismaakaabli, mis suudaks varustada umbes 1 miljon majapidamist.

Soome pikendas Loviisa tuumajaamade eluiga 2050. aastani

Venemaa naftast loobuda otsustanud Saksamaa otsib asendust Kasahstanist, kuid jaanuarisse planeeritud testtarne torujuhtme kaudu ei ole veel planeeritud sihtkohta Ida-Saksamaal jõudnud. Nimelt tuleb Kasahstani nafta transpordiks Saksamaale kasutada Venemaale kuuluvat Družba torujuhet, kuid nüüd on ilmnenud, et tänavu 1,2 miljonit tonni toornaftat eksportida lubanud kasahhid ei ole veel tarneteks Venemaa, Valgevene ja Poola kaudu valmis.

Vastupidiselt levivale arusaamale Venemaa naftasektori raskuste kohta ilmnes eelmisel nädalal, et mullu pumbati Venemaal viimase kümnendi rekordkogus toornaftat. Seda hoolimata asjaolust, et rahvusvahelised hiiud nagu BP, Shell ja Exxon Mobil sealt koos mitmete teenusepakkujatega lahkusid. Lisaks kehtestas Euroopa põhjalikud ekspordipiirangud energiatööstusega seotud tehnikale, tehnoloogiale ja teenustele. Samas teatas Venemaa, et vähendab naftatootmist 500 000 barreli võrra päevas ehk umbes 5% toodangust, ehk piirangutel tundub mõju siiski olevat.

IEA hinnangul ületab aasta esimesel kuuel kuul ülemaailmne naftapakkumine nõudluse, kuid tasakaal võib nõudluse taastudes kiiresti muutuda. 2023. aasta prognoosi kohaselt on see 101,9 miljonit barrelit päevas, mis on 200 000 barreli võrra rohkem kui jaanuari aruandes. See tõstab 2023. aasta prognoosi 2 miljoni barrelini päevas üle 2022. aasta arvu, mis on selge tõdemus, et maailma isu toornafta järele kasvab jätkuvalt vaatamata valitsuste püüdlustele toetada üleminekut fossiilkütustelt keskkonnasõbralikumate alternatiivide poole.

Olulise otsuse tegi eelmisel nädalal Soome valitsus, kes otsustas rahuldada Loviisa tuumajaama (1 GW) operaatori taotluse pikendada algse plaani järgi vastavalt 2027. ja 2030. aastal sulgemisele minema pidanud tuumareaktorite tööiga aastani 2050. Loa pikendamise tingimusena peab Fortum aasta lõpuks koostama plaani tuumakütuse hankimiseks, sest seni on uraani ostetud Venemaalt. Nüüd on plaan seda soetada USA ettevõttelt Westinghouse. Tööea pikendamisega seotud investeeringute maksumuseks hinnatakse 1 miljard eurot. Olkiluoto 3 jaama opereeriv TVO aga lükkas regulaarse elektritootmise algusaega taas edasi, seades uueks tähtajaks 4. aprilli.

CO2 nädala keskmine hind oli 94,5 €/t (+3,4 €/t võrreldes eelmise nädalaga). Neljapäeval jõudis hind 97,5 €/t tasemele. Aprilli lõpus on tööstusele möödunud aasta CO2 emissiooni kvootide lunastamise tähtaeg, mis olenevalt ettevõttest võib tähendada vajadust kvoote trahvide vältimiseks viimasel hetkel kiirelt juurde osta. See võib lühiajaliselt CO2 turul suuremat hinnakõikumist tekitada.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 393 MW. Sel nädalal on turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.