Eesti inimestest märkis kokku 41%, et nad on saanud petturitelt meili või sõnumi, 35% märkis, et on saanud petturilt telefonikõne. 8% vastanutest on saanud üleskutse installide telefoni või arvutisse kahtlast tarkvara, 6% hinnangul on petturid lähenenud neile otse tänaval ning 3% märkis, et neid on suunatud võltskodulehele. „29% vastanutest ütles, et nemad ei ole üldse finantspetturitega kokku puutunud ning 3% ei osanud arvata, kas nad on petturitega kokku puutunud või mitte,“ lausus Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.

„On muidugi vägagi tõenäoline, et tegelikult on ka nende 29% seas arvestatav hulk inimesi, kes on küll petmiskatsetega kokku puutunud, aga nad ei ole lihtsalt sellest aru saanud,“ tõdes Hakiainen. „Üldjuhul on finantspettuste osas kõige haavatavamad just vanemad inimesed ja ka küsitlusest on näha, et kõige rohkem oli 60-74 aastaste vanusegrupis neid, kes arvasid, et nad pole pettustega kokku puutunud.“

Hakiainen märkis, et seepärast on ka oluline, et nooremad oma läheastele selgitaks ja õpetaks finantspettuseid ära tundma. „Viimase kolme-nelja aasta jooksul on finantspettustega Eesti inimestelt kätte saadud üle 15 miljoni euro,“ lausus Hakiainen.

Citadele küsitlusest tuli lisaks välja, et nii petukirjade kui ka petukõnede osas hindasid mehed naistest 10% võrra rohkem, et nad on selliste pettustega kokku puutunud.

Võrreldes oma naabritega, on Lätis märksa levinumad finantspettused telefoni vahendusel – kui Eesti inimestest arvas 35%, et on selliseid kõnesid saanud, siis Lätis vastas nii lausa 51% (Leedus 41%). Läti ja Leeduga võrreldes on meil aga vähem petturite katseid panna inimesi installima kahtlast tarkvara. Eestis vastas nii 8%, Lätis 13% ning Leedus 15% inimestest.

Millised on enimlevinud finantspettuste skeemid?

Kuigi pangad kasutavad nutikaid maksete jälgimise süsteeme ja blokeerivad kahtlased tehingud, muudavad petturid ka pidevalt oma meetodeid, et kätte saada ohvri andmed või raha. Siiski on mõned skeemid levinumad, nagu näiteks investeerimispettused, võltsitud ettemaksud, fiktiivsed arved jne. Lähemalt saab neist lugeda hiljutisest artiklist Citadele kodulehelt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid