Tulevik on taastuvenergias ja sellesse investeerivad nii energiaettevõtted kui kodutarbijad. Pöördeliselt muutunud olud ja turutingimused tingivad tungiva vajaduse üle vaadata 2007.a kehtestatud taastuvenergia tasude mehhanism. 16 aastat tagasi loodud toetusskeemi, kus tarbija poolt maksti tootjale toetust iga võrku müüdud elektrienergia ühiku eest, eesmärgiks oli soodustada uute rohelise energia tootjate turule tulekut.
Mõned numbrid. Konkurentsiameti andmetel oli taastuvenergia tasu osakaal elektritarbija hinnas (2019. aastal) ca 7%. Erinevate tariifistruktuuride tõttu võib see konkreetsetel ettevõtetel olla ka oluliselt suurem. 2023.a tõusid taastuvenergiatasud 10%. Selleks aastaks prognoositakse taastuvenergia toetuste suuruseks ca 87 miljonit eurot, millest 36% kulub biomassist ja biogaasist toodetud elektrienergia toetamisele, ülejäänud tuulikutele ja päikeseparkidele. Riiklik süsteem sisuliselt subsideerib puiduressursi põletamist selle väärindamise asemel ning kohustab lõpptarbijat otse selle eest maksma. Taastuvenergia toetused maksavad igakuiste elektriarvete kaudu taastuvenergia tasu näol kinni tarbijad. 2007 kuni 2020.a oli sellega seonduv tarbijate maksukoormus kokku 828 mln €, millele lisandub prognoosi kohaselt järgnevate aastate jooksul kuni 2030.a veel täiendavalt 642 mln €. Kokku teeb see tarbijate maksukoormuseks ligi 1,5 miljardit eurot. Pole just väikesed summad, selline maksukoormus tarbijale pole enam ammu põhjendatud. Võttes arvesse alates 2021.a rakendatud oksjonite ja toetuste vähempakkumiste skeemi, maksab tarbija taastuvenergia tasusid vähemalt kuni aastani 2045.
Taastuvenergia tasu maksmine energiatarbijate poolt tuleb lõpetada ning seonduvaid toetusi tuleks finantseerida riigieelarvest. Selline samm tooks ülikõrgele kerkinud energiahindade olukorras leevendust kõigile, eriti aga just madalama sissetulekuga inimestele, keda energiahindade tõusust tingitud kiire hinnakasv on kõige valusamalt löönud. Inimeste toimetulek on peaaegu kõigi erakondade riigikogu valimisprogrammides kesksel kohal, ka taastuvenergia tasude kaotamine tarbijate portfellist ei ole valimisprogrammidele võõras teema. Tarbijate vabastamine taastuvenergia tasude maksmisest ning selle kaudu tegelikult tootjatele antavate toetuste kompenseerimisest oleks kahtlemata oluline meede Eesti inimeste toimetuleku parandamisel. Samuti annaks see hingamisruumi ettevõtetele, mis on kõrgete energiahindade tõttu sattunud ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, kuna Eesti valitsus on erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest jätnud ettevõtjad energiakriisis märkimisväärse riigipoolse toetuseta. Eesti ettevõtted kaotavad oma positsioone eksportturgudel, kuna nende toodete hind pole enam konkurentsivõimeline ja selle mõju avaldub majandusele ning riigi sissetulekutele.
Taastuvenergia toetuste rahastamine tarbijate poolt riivab ühiskondlikku õiglustunnet. Need toetused põhinevad eeldusel, et taastuvatest allikatest toodetud energia ei ole konkurentsivõimeline turuhinnaga, samas energiakandjate hinnatõus on tekitanud olukorra, kus taastuvenergia kulud on võimalik turult tagasi teenida. CO2 kvoodihind on tõusnud äärmiselt kõrgeks, mis omakorda suurendab fossiilkütustest toodetud elektrienergia hinda börsil ja seeläbi tihti ka taastuvenergia müügi tulu elektribörsil. Eelnevalt kirjeldatud olukorras tarbijalt täiendavate tasude nõudmine, mis suurendab niigi kõrget taastuvenergia tootjate kasumit toob ainult kaasa negatiivseid emotsioone taastuvenergia tootjate osas. Samas laekub riigieelarvesse sadu miljoneid CO2 tasusid elektrihinnalt ja ka CO2 kvootide müügist, mis pakub piisavalt katet taastuvenergia tasude otsemaksmiseks eelarvest. Hetkel toimub ringmäng, kus tarbija maksab elektrihinnalt aktsiisi, käibemaksu ja taastuvenergia tasusid ning riik samas hüvitab osaliselt kodanike elektriarveid oma eelarvest.
Juba 2021. a enne energiakriisi algust tegi Konkurentsiamet ettepaneku üle minna turupõhisele lahendusele ja kaotada järk-järgult taastuvenergia toetused. Amet on möönnud tänaste tasude ülemäärasust. Euroopa Komisjon eeldas juba 2014. a, et ajavahemikul 2020–2030 hakkavad taastuvad energiaallikad saavutama konkurentsivõimet turuga ja taastuvenergia tootmiskulud vähenevad, mis tähendab, et riigiabi andmine tuleks järk-järgult ära lõpetada. Turupõhisele lahendusele üleminekuks loodi 2021.a praegune vähepakkumiste põhine toetuste jagamise skeem. Soome, Taani ja Leedu praktikast on näiteid, kus vähempakkumisi on võidetud 0-euroste pakkumistega, mis annavad tõestust, et taastuvenergia tootmisseadmete rajamiseks ei ole riiklikud toetused vajalikud ning toetuste riigieelarve kanda võtmine oleks ajutine meede. Taastuvenergia tasude riigieelarvest maksmine tagab raskel majanduslikul ajal kohustuste vähenemise tarbijatel ja ettevõtjatel, samas on tegemist toetusega, mis ei jää pikalt riiki koormama. Elanikud ja ettevõtted vajavad leevendust aga kohe. Lisaks suurendab taastuvenergia tasu riigieelarvest maksmine Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse motivatsiooni hoida taastuvenergia toetused sedavõrd madalana kui praktiliselt vajalik ja võimalik.
Kui inimesed loevad energiatootjate käibe- ja kasuminumbreid (näiteks kasvas ühe meie energiakontserni puhaskasum aastases võrdluses +659 protsenti), siis tundub tavatarbijale ülemääraste taastuvenergia tasu maksmine valusa liigkasuvõtmisena. Liigakasuvõtmine on olnud alati patt, eriti kui seda mahitab riik ja selle maksab kinni toimetulekuprobleemidega maadlev kodanik või ettevõte. Taastuvenergiatootjate ootus 2007.a loodud toetussüsteemi osas oli aidata neid turule ja mitte selle arvelt priskelt teenida. Õiguspärane ootus toetustele peab olema samuti õiguspärane.
Riigikogu valimised on ukse ees, toimetulek ja energia jõukohasus tarbijale peaksid olema ühed valimisdebati peateemad. Energia jõukohasuse tagamise meetmena tuleks erakondadel kaalukausile tõsta ka taastuvenergia tasude reform. Tasusüsteemi reformimise on oma valimisprogrammi kirjutanud sotsiaaldemokraadid, EKRE ja Keskerakond. Selge, et riigi panust tuleb suurendada ja olemasolevaid toetusi vähendada õiglasele tasemele arvestades algselt toetusele seatud eesmärke. Tšehhi valitsus on võtnud 2023. aasta riigieelarves kanda kogu taastuvenergia tasu finantseerimise. Soomes on taastuvenergia finantseerimine toimunud kogu aeg riigieelarvest. Ka Eesti valijad ootavad siin selget sõnumit erakondadelt ja konkreetseid otsuseid uuelt Riigikogult.
