„Eesti tippjuhid on rahul valitsuse tegevustega riigikaitse ja riikliku julgeoleku teemadega tegelemisel,“ rääkis PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender. „Enam kui 78% tippjuhtidest vastas, et valitsuse tegevused antud valdkonnas on viimase aasta jooksul olnud vähemalt küllaltki tõhusad.“

Samas on tippjuhtide hinnangul märgatavalt langenud valitsuse tegevuste edukus finantssektori stabiilsuse ja laenuraha kättesaadavusega seonduvalt. Samuti on sel aastal tippjuhtidelt tugeva negatiivse hinnangu saanud valitsuse tegevus suurte riiklike infrastruktuuriprojektide kavandamisel, mida on ka ajalooliselt kriitiliselt hinnatud.

„Kui rääkida veel tippjuhtide valitsusele suunatud kriitikast, siis ebatõhusaks peavad tippjuhid valitsuse pingutusi riigieelarveliste kulude vähendamisel. Tõhusaks hindas seda tänavu vaid 5% Eesti tippjuhtidest,“ rääkis Tender.

Baltikumi tippjuhtide uuringust selgub, et kõige vähem on enda elukohariigi valitsuse tööga rahul lätlased, kes sarnaselt eestlastele ei ole rahul valitsuse pingutustega kulude vähendamisel: 86% Läti tippjuhtidest hindas pingutusi antud valdkonnas küllaltki või täiesti ebatõhusaks.

„Kui küsisime tippjuhtidelt, milliseid teemasid peaks valitsus prioriteetseks pidama, siis arusaadavatel põhjustel on eelmise aastaga võrreldes kõigis kolmes Balti riigis märgatavalt tõusnud riigikaitse ja riikliku julgeoleku tähtsus. Kui eelmisel aastal pidas antud valdkonda oluliseks 38% Eesti vastanutest, siis tänavu peab antud valdkonda prioriteetseks 66% Eesti tippjuhtidest,“ tõdes Tender. „Seejuures peavad riigikaitse ja riiklik julgeolek ning energiakriis ja sellele reageerimine olema nende arvates ka kõige tähtsamad valitsuse prioriteedid.“

Eelmisel aastal kõige prioriteetsemaks osutunud teema „tööturu avatus professionaalidele kolmandatest riikidest“, mida pidas kõige olulisemaks 57% vastanutest, on tänavu kaotanud enda olulisuse – vaid 24% tippjuhte peab antud teemat esmatähtsaks.

Tippjuhtide endi otsused

Valitsuse tegevuste hindamise kõrval küsiti uuringus ka tippjuhtide endi otsuste kohta. „Majandusest tingitud probleemidega seonduvalt on Balti riikide tippjuhid käitunud seni vägagi sarnaselt. Enam kui pooled Baltikumi tippjuhtidest on juba praeguseks tõstnud enda toodete ja/või teenuste hindu,“ kommenteeris Tender. „Suur osa vastanutest plaanib hindu tõsta ka järgmise 12 kuu jooksul (Eesti tippjuhtidest 32%).“

„Suurt rõhku on tippjuhid pannud ka enda ettevõtte tegevuskulude vähendamisse, 39% Eesti ettevõtetest on tegevuskulusid juba vähendanud. Läti puhul on seda praeguseks juba teinud 46%, ja Leedu puhul veidi üle poole ehk 54% vastanutest,“ rääkis PwC juht.

Geopoliitilisest konfliktist tulenevate probleemidega võitlemisel plaanivad Eesti tippjuhid järgneva aasta jooksul mitmekesistada enda toodete/teenuste valikut (mida plaanib teha 42% vastanutest) ja investeerida küberturvalisuse või andmekaitse valdkonda (41%). „Küllap on nende otsuste põhjuseks 2022. aastal oluliselt sagenenud küberrünnakud,“ kommenteeris Tender.

Lisaks plaanivad tippjuhid järgneva aasta jooksul keskenduda käimasolevate projektide või suuremate algatuste uuesti hindamisele (mida plaanib teha 40% vastanutest) ja jätkata tegevuskulude vähendamisega (kokku 37% vastanutest). Sama plaanivad teha ka Läti ja Leedu tippjuhid.

PwC globaalses tippjuhtide uuringus osales üle 4400 tippjuhi üle kogu maailma. PwC Baltikumi uuring viidi läbi detsembris 2022 ja selles osales üle 300 tippjuhi Eestist, Lätist ja Leedust.

PwC on maailma üks suuremaid ärinõustamisteenuseid pakkuvaid organisatsioone, mis on esindatud kokku 152 riigis ja kus töötab rohkem kui 327 000 inimest. Eestis tegutseb PwC 1992. aastast ning on tänaseks kasvanud selgelt turu suurimaks ärinõustamisettevõtteks.

Uuringud täismahus:

· PwC Baltikumi tippjuhtide uuring 2023 on kättesaadav SIIT.

· PwC globaalne 26. CEO Survey on kättesaadav SIIT.