Suurettevõtja Neinar Seli: majanduses on näha peataolekut, paljud ärid on müügis

Suurettevõtja Neinar Seli sõnul puudub majanduses praegu kindlus ning näha on peataolekut. Palju asju paisatakse müüki ning pakkumiste hulk on suurenenud.

„Kõik otsivad ilmselt oma tegevusele varakult lahendusi või on igaühel ka omad põhjused taga. Kindlasti on üheks põhjuseks see, et laenuintresside tõus sunnib oma majandusotsuseid ümber vaatama, nii inimestel kui ka ettevõtetel,“ märkis Seli. Pakkumisel on tema sõnul nii hotelle kui ka teisi ettevõtteid.

Turul ollakse tema sõnul aga äraootaval seisukohal ning keegi ei kiirusta tehingut tegema. Järgmised paar kuud võivad olukorda aga muuta. Endiselt jäävad tema sõnul toimuma tehingud, mis aitavad ettevõtet paremaks või efektiivsemaks muuta.

Seli sõnul näitab lihtne arvutus, et euribori 1% tõusuga tuleb 10 miljardi euro suuruse kodulaenu portfelli puhul Eesti inimestelt kokku korjata 100 miljonit eurot ning kuna praegu on euribor üle 3%, tähendab see aastas rohkem kui 300 miljonit eurot. „See jätab ilmselt jälje,“ märkis Seli, andes mõista, et veel karmimaks võib olukord minna kevadel.

Seli sõnul on nende kontsern Estiko Grupp toimetanud ise konservatiivselt ning laenuportfell on väike. „On selline ütlus, et tark teeb äri võõra rahaga, loll teeb oma rahaga. Kumb siis täna kasulikum on, ei tea. Eks igaüks võib ise otsida. Meie oleme oma rahaga äri tegijad,“ ütles Seli.

Valdusfirmal Estiko Grupp oli 2021. aasta lõpus varasid 111 miljoni euro eest, millest võõrkapitaliga oli rahastatud ligi 42%.

Estiko Grupi ettevõtted tegutsevad kolmel peamisel tegevusalal:

• Pakendite ja pakkematerjalide tootmine (AS Estiko-Plastar)

• Kinnisvara arendamine ja haldamine (Tartus: TASKU Keskus koos bussijaamaga, Kesklinna keskus, Sisustus E Kaubamaja, Tähe tn 4 büroohoone jm)

• Energia tootmine taastuvatest allikatest ja energia vahendusmüük. OÜ Estiko Energia tegeleb Raadi lennuväljale päikeseelektrijaama rajamisega.

2021. aasta müügitulu ulatus 49 miljoni euroni ning kasumit teeniti 4,6 miljonit eurot.

Kui Seli ehitab, tuleb majanduskriis

Seli sõnul on ehitajad öelnud, et tema tegutsemise järgi saab ennustada majanduskriisi. „Kas Seli hakkab ehitama või ei hakka. Kui hakkab, tuleb järelikult majanduskriis,“ naljatles Seli.

Plasku keskust hakati Tartusse ehitama Vene kriisi ajal aastatel 1997–1998. „Sama oli ka järgmise projekti ehk Tasku keskusega. 2008 oli kõik veel ilus, hinnad olid üleval nagu ka praegu. Ehitushinnad läksid nii eest ära, et ükski kokkulepe ei pidanud ja kõik hanked läksid lõhki,“ meenutas Seli.

Mullu hinnatõusudega aga kaasa ei mindud. Probleeme oli nii tööjõu kui ka materjalidega. Võeti küll pakkumisi, kuid nüüd vaadatakse projekte üle ning tehakse efektiivsemaks. Pausile läks projekt, kus on üle 40 krundi, kuhu on plaanis teha eramajad ja ridaelamud, ning terve piirkond Tartu kesklinnas.

„Nüüd on vähemasti aega projekte rohkem läbimõeldult teha,“ märkis Seli.

Seli ootab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Ette võib aga tulla ka üksikuid müügihindade languseid, kui müüakse hädaolukorras või muudel põhjustel.

700 000 euro eest LHV aktsiaid

Läinud nädalal ostis Seli 200 000 LHV Groupi aktsiat üle 700 000 euro eest. Sellega tõusis LHV Group Seli siinse aktsiaportfelli suuruselt teiseks positsiooniks. Ostu põhjuseks oli ettevõtja sõnul usk LHV aktsia tulevikku.

„See on Eesti asi, mis jõuab loodetavasti ühel hetkel ka Londonisse, siis peaks käiku ja power’it sinna juurde tulema. Ma usun sellesse ja kui usk on hea, siis tegutsen,“ lisas ta.

Tehing sai tema sõnul tehtud börsiväliselt ning seetõttu sai ta ka väikest allahindlust, kuid see polnud tehingu puhul põhiline. „Kuna oli võimalik saada, kasutasin võimaluse ära ja vaba raha oli.“

Aktsiad on Seli sõnul aga pigem laisa mehe harjutus. „Kui sa oma asjadega hakkama ei saa, siis usaldad teisi ja ostad aktsiaid. Kui endal veel kabjad tuld löövad, siis tegutsed ise.“

Uuelt valitsuselt ootab stabiilsust

Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja juhatuse liikmena ning ka Suurettevõtjate assotsiatsiooni on Seli erinevate erakondadega kohtunud ning kõik nad proovivad ettevõtjatele enda sõnumit suunata, märkis ta. Tema nendest aga ei erutu.

„On hea teada nende platvorme, kuid meediast kogu pilti vaadates olen ma ka varem nimetanud seda vedelaks kabeks. Et kes justkui enda nupud enne ära annab, see on võitja,“ märkis Seli. Kõige tähtsamaks peab ta lõpuks koalitsioonilepingut ning kes selle teevad.

„Mida ma kindlasti tahaks, et seekord välditakse, et ei juhtuks jälle niimoodi, et ühel on riigikogus 35 häält, teisel 15 häält, kolmandal 8, aga kõik kolm erakonda saavad viis ministrikohta. See ei ole valija tahe,“ ütles Seli. Proportsionaalselt valijate häältele peaks tema sõnul vormuma ka koalitsioonileping ning see tuleks võtta ka aluseks.

„Ma arvan, et peale valimisi on kõik kahe jalaga maa peal ja see viib meie Eestit edasi,“ märkis Seli.

Kuigi konkreetsete poliitikate eelistusi Seli välja ei toonud, ootab ta, et maksusüsteemis püsiks stabiilsus ning et kapital ei hakkaks maksusüsteemi erisuste peale riigist välja jooksma nagu juhtus alkoholiaktsiisiga. „Sellist lollust tuleb vältida,“ märkis ta.