Juhul kui energiakriis osutub esialgu arvatust leebemaks, on võimalik, et 2023. aastal võib investorite usaldus energiaaktsiate vastu kasvada, seda eriti Euroopas. Sellele võivad kaasa aidata valitsuse suurem toetus taastuvatele energiaallikatele, tehnoloogia areng ja üldine üleminek säästvatele energiaallikatele. Siiski on oluline märkida, et energiaturg on dünaamiline ning seotud mitmesuguste riskide ja ebakindlate kohtadega.

Euroopa suured naftaettevõtted kauplevad USA suuremate ettevõtetega võrreldes allahindlusega. Erisust võib seletada asjaoluga, et 1) ajalooliselt on USA töösturid olnud rohkem aktsionäridele orienteeritud ning on aktsionäridele paremaid tulemusi toonud; 2) ESG-tung on Euroopas kõvasti tugevam olnud. Tulu ei ole alati investorite prioriteet olnud; 3) USA suured naftaettevõtted keskenduvad nafta ja maagaasi uurimisele ja tootmisele ning ei hajutu energia ülemineku tõttu kõigisse valdkondadesse. Siiski on energia üleminek äärmiselt põnev nähtus, mis loob palju uusi võimalusi (taastuv- ja fossiilenergia).

Energiaaktsiad võivad 2023. aastal taas etteotsa jõuda, sest nende müügi- ja tuluprognoosid on kõige kõrgemad. Maagaasi hinnad näivad hetkel Euroopa talvise soojuse tõttu „pehmed“, ent tuleb rõhutada tõsiasja, et USA ei toeta enam strateegilisest naftareservist saadava tuluga toornafta hindu. Seega on käes aeg, kus hooajaline nõudlus toornafta hindu tõstma hakkama peab.

Energia eelmise aasta paremad tulemused, mis on tingitud kõrgetest nafta- ja maagaasihindadest, tarnehäiretest ja nõudluse tugevast taastumisest, peaksid veelgi suurenema. Maailm on fossiilkütuste tähtsuse taasavastanud, sest G7 püüab Venemaa energiast sõltumisest loobuda. Samamoodi nagu dollar domineeris 2022. aastal tarbeesemeturgusid, peaksid need 2023. aastal toibuma tänu alainvesteeringutele ja supertsükli jätkumisele alates 2020. aasta oktoobrist. Samas on hetkehinnad finantsvõimenduse vähendamise ja varude tegeliku mahavõtmise tõttu jõudnud peaaegu 2021. aasta tasemele. Mõlemad eelmainitud faktorid on lühiajalise alainvesteeringu esinemisvormid ning nende kombinatsioon on alates oktoobrist energiahindadele survet avaldanud. Tarbeesemeturgudel on kapitali hinna kiire tõus vähendanud stiimuleid omada kas materiaalseid aktsiaid või aktsiariske. See omakorda moonutab hindade määramist, sest finantsturud reageerivad kiiremini kui reaalmajandus. Sellegipoolest jäävad hinnad kõrgeks ka pärast viimast väljamüüki.

Kaks aastat tagasi tundus ebatõenäoline, et naftahind tõuseks üle 80 dollari barreli kohta, sest suurim tarbekaupade tarbija ja naftaimportija praktiliselt suleti koroonaviiruse tõttu. Euroopas oli majanduslangus ning USA-s oli ajaloo kiireim intressimäärade tõus. See viitab nende turgude tõsisele tasakaalutusele – napp tarne hoiab hinnad vaatamata lühiajaliste kasvuprobleemidega seotud muredele kõrgel.

Mis puutub naftasse, jätkub 2023. aasta II kvartalis eeldatavasti OPEC-i või USA-sse mittekuuluvate tootjate kõikumine, sest Venemaa toodang väheneb tõenäoliselt veelgi. Seoses ümbersuunamise ning välismaiste tehnoloogiate ja investeeringute kaotamisega on tekkinud lahkarvamused. Samas tuleb hoolduskapitalikulude järsu vähenemise tõttu süvavee- ja tavapärasel pikatsüklilisel tootmisel silmitsi seista terava langusega. Seega jääb lähitulevikus naftatarne kasvu tõukejõuks vaid USA ja GCC kiltkivitootmine, kusjuures tuleb viimasel ette tõsiseid takistusi, seda nii rahastamise kättesaadavuse kui vananeva geoloogia näol. See viitab sellele, et 2023. aastal on naftatarnel 1,1 mb/d tasemele jõudmisega raskusi, sest kui nõudlus kasvab 2,0 mb/d-ni, tekitab see naftaturgudel järjekordse puudujäägi, mis aga toetab uute maardlate arendamise või tootmise suurendamise tähtsust.

Kapitali kaotamise risk. Investeeringute varasemad tulemused ja tulevikuprognoosid ei taga tulu tulevikus.

Jaga
Kommentaarid