Mehhiko tekiilatööstust reguleeriva nõukogu andmetel kasvas mullu tekiila eksport Hispaaniasse 90%, Prantsusmaale 73%, Suurbritanniasse 68% ja Saksamaale 60%. Globaalselt oli kasvuks 23%. Rahvusvaheline alkohoolsete jookide ettevõte Diageo teatas eelmisel kuul, et tekiila müügimaht kasvas neil 2022. aasta teises pooles 15 protsenti, moodustades netokäibest lõpuks 11 protsenti.

Kuigi numbrid on muljetavaldavad, seisab Mehhiko lõhkise küna ees. Kasvav nõudlus on süvendanud probleeme agaavitaime kasvatamisega ja saaki pole nõudluse katmiseks piisavalt. Agaavi küpsemine, nii et see on tekiila valmistamiseks sobiv, võtab umbes seitse aastat. „Tekiilatööstuses on tohutu agaavipuudus,“ sõnas uuringufirma Bernsteini analüütik Trevor Stirling.

Bernsteini andmeil on agaavi hind viimastel aastatel tõusnud viis-kuus korda – kui see maksis varem 5–7 Mehhiko peesot, siis 2022. aasta lõpus oli hind juba 31 peesot. Selle aasta keskmiseks hinnaks ennustatakse 28 peesot.

Populaarsus ei tule üllatusena

Asja teeb keerulisemaks see, et kvaliteetse Mehhiko tekiila tarned Euroopasse pole veel pärast koroonapandeemiat korralikult taastunud. „Taim on kallis ja seda on ka tekiila toomine Mehhikost,“ sõnas Londonis asuva Hacha baari juht Robyn Evans. Ka nemad on pidanud tekiila-shot’ide hinda tõstma rohkem kui 10 protsenti.

Paljud eksperdid ütlevad, et tekiila populaarsus ei tohiks aga üllatusena tulla, kuna jook on juba Euroopas kanda kinnitanud. Seda suurendas ka koroonapandeemia, kuna populaarsemate jookide tarnetega tekkisid tarnehäired kiiremini, samas kui tekiilat oli piisavalt varus.

NielsenIQ uuringu järgi maksid eurooplased detsembris poes alkoholi eest keskmiselt 16 protsenti rohkem kui aasta varem. Viski hind oli tõusnud kuus, viina oma viis protsenti.