Suurem osa eestlastest pole viimase poole aasta jooksul palgatõusu saanud

Ferratum Insightsi uuring näitab, kuidas inflatsioon mõjutab tarbijaid 13 Euroopa riigis. Uuringust selgub, et viimase kuue kuu jooksul on palk tõusnud vaid 30%-l eestlastest. Samal ajal on 39% Eesti inimestest jäänud viimase kolme kuu jooksul hätta arvete õigeaegse tasumisega.

Uuring tehti 18–60-aastaste inimeste seas, kes kuuluvad madala, keskmise ja kõrgema sissetulekuga rühmadesse. Nad vastasid küsimustele kulutamisharjumuste, rahamurede, säästmisplaanide ja investeerimiskavatsuste kohta. Uuringus osales 7831 inimest.

„Ferratum Insights aitab meil mõista oma klientide vajadusi finantsteenuste ja toetuse järele. Me elame ebastabiilsel ajal, mil miljonid leibkonnad kogu Euroopas kannatavad inflatsiooni ja selle tagajärgede tõttu. Soovime rõhutada, et lisaks Euroopale on see nii ka mujal maailmas,“ ütleb Ferratumi tegevjuht Kristjan Kajakas.

Euroopa Liidu inflatsioonimäär oli 2000. aastast kuni 2022. aastani keskmiselt 2,22%. 2022. aasta oktoobris jõudis inflatsioonimäär kõigi aegade kõrgeimale tasemele – 11,50%-ni.

Kui 2021. aastal ütles 39% eestlastest, et neil ei jätku säästmiseks raha, siis 2022. aastal on samal seisukohal juba 53% Eesti inimestest – see on märkimisväärne erinevus. Hinnatõus annab kõige rohkem tunda toidu- ja energiaarvete tasumisel. Küsitlusele vastanud eestlased on inflatsiooni tõttu vähendanud kulutusi meelelahutusele (52%), reisimisele (48%) ja toidule (35%).

Eestlased on uuringu kohaselt keskmisest eurooplasest veidi pessimistlikumad, sest kõigest 26% usub, et nende majanduslik olukord muutub 2023. aastal paremaks (Euroopa keskmine 30,3%). Eesti tarbijad arvavad, et neil võib olla vajalik elektriarvete ja kõrgemate toiduhindade katmiseks laenu võtta. Enamik on mures toiduainete hinnatõusu pärast.

„Üks meie ettevõtte põhiväärtusi on hinnakujunduse läbipaistvus – mida näete, seda ka saate. Oleme praeguses majandusolukorras veelgi enam pühendunud sellele, et meie kliendid mõistaksid laenuvõtmise tagajärgi ja selle mõju nende finantsolukorrale. Meie sõnum on olla tähelepanelik ja vajadusel püüda vähendada ebavajalikke kulutusi. Uuringu põhjal näeme, et seda ka juba tehakse,“ ütleb Kajakas.

Tutvu kogu uuringuga siin.