Pagareid ja aednikke koolitatakse tööturu vajadusest rohkem. Ettevõtetes valitseb ikkagi tööjõupuudus

Põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna tööjõupuudust põhjustavad ebakõlad koolituspakkumises ning tööjõu suur voolavus. Lahendusena näeb OSKA nii paindlikumaid õpiteid kui ka ettevõtete teadlikku panust tööjõu sektoris hoidmisel.

Põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna kõrghariduse lõpetajaid on liiga vähe ja õpitud erialal tööle asunute hulk oodatust väiksem. Kutseõppe lõpetajaid on piisavalt, ent ka nende erialasele tööle rakendumise protsent on madal, selgub värskest OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringust.

OSKA vanemanalüütik Siim Krusell selgitas, et pagari ja kondiitri ning aianduse ja maastikuehituse erialadel on kutseõppes oluline ülepakkumine, kuid sellele vaatamata tunnetavad suuremad tööandjad tööjõupuudust, mis on tingitud ka tööjõu märkimisväärsest voolavusest.

Kruselli sõnul rakendub üksnes 20% pagari ja kondiitri ning 15% aedniku ja maastikuehitaja õppekava lõpetajatest erialal. Üks põhjus on täiskasvanud õppijate suur osakaal – paljud neist ei plaanigi valdkonnas tööle asuda, vaid õppe eesmärk on enesearendus. Teine madala rakendumise põhjus on see, et lõpetajate oskused ei ole tööturu vajadustega kooskõlas – kutseõppes valmistatakse ette väiketootjaid, mitte tööjõudu suurematele tootmisettevõtetele.

OSKA ettepanek on vähendada pagari ja kondiitri ning aianduse ja maastikuehituse erialade riigieelarvelisi koolituskohti, koondades õppevõimalusi, võttes arvesse koolituspakkumise ja tööjõuvajaduse tasakaalu ning samal ajal jättes kutseõppeasutustele soovi korral võimaluse küsida täiskasvanud õppuritelt õppetasu.

Lõpetajate arv ja tööturu vajadus on tasakaalust väljas ka mitmel kõrghariduse õppekaval: loomaarstide, toidutehnoloogia alase ettevalmistusega spetsialistide ning agronoomide erialadel jääb lõpetajaid puudu ja nad ei rakendu piisavalt valdkonda. OSKA teeb ettepaneku, et koolid, tööandjad ja ministeeriumid leiaksid koostöös võimalused nimetatud erialade lõpetajate ja valdkonnas tööle asujate arvu suurendamiseks.

Tööjõu leidmine ja hoidmine on väljakutse

Strateegiliselt tähtsa põllumajanduse ja toiduainetööstuse toimepidevuse tagamisel on vajaliku tööjõu leidmine ja hoidmine valdkonnas järgneval kümnendil üks suuremaid väljakutseid. Hõivatute arv väheneb, ent vajadus uute töötajate järele püsib kõrge.

OSKA prognoosib, et aastaks 2031 väheneb põllumajanduses hõivatute arv 11% ehk ligi 1500 töötaja võrra, peamiselt lihttööliste arvelt. Hõivatute arv toiduainetööstuses väheneb prognoosiperioodi jooksul ligi 1400 töötaja ehk 10% võrra − rohkem põhikutsealadel, mis on mõjutatud tehnoloogilistest arengutest.

Sellegipoolest tunnetatakse valdkonnas teravat tööjõupuudust. Kui pensionile siirdujate asendamiseks ning mõne ametiala kasvuvajaduse katmiseks vajab põllumajandussektor järgneval kümnendil iga-aastaselt juurde u 200 valdkonna tasemeõppe lõpetanut, siis tööandjad tunnetavad, et voolavuse korvamiseks vajavad nad ligi 3200 uut töötajat aastas. Toiduainetööstuses on samad arvud vastavalt 180 ja 2500.

OSKA uuringujuhi Katrin Pihli sõnul tuleb valdkonnas pakkuda paindlikumaid õpiteid − täienduskoolitusi, õpiampse, töökohapõhist õpet või mikrokvalifikatsioone, et vajalike oskustega töötajad jõuaksid kiiremini tööturule.

Tööandjad peavad võtma vastutuse

Katrin Pihl toonitas, et tööjõu puudujäägi katmisel ei saa tööandjad loota ainult uute töötajate pidevale juurde koolitamisele, vaid nad peavad inimeste valdkonda püsima jäämise nimel ka ise pingutama. „Tööandjatel tuleb võtta suurem vastutus endale töötajate leidmisel ja nende hoidmisel,“ märkis Pihl. „See puudutab nii pakutavaid töötingimusi, palgataset, valdkonna kuvandiloomet kui koostööd kutse- ja kõrgkoolidega.“