Kadri Simson energiakriisist: võitsime esimese lahingu, kuid sõda pole veel lõppenud
(33)
Euroopa on talve edukalt üle elanud vaatamata Venemaa katsetele gaasitarneid katkestada, kuid energiajulgeoleku nimel on vaja veel palju tööd teha, sõnas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson eile.
„Mitme standardi järgi on Euroopa praegu energiakindlam, Venemaast sõltumatum ja tugevam kui aasta tagasi,“ ütles Simson eile Euroopa Liidu (EL) pressikonverentsil. „Sõda ei ole aga läbi. Võitsime esimese lahingu, kuid meid ootab ees veel pikk võitlus,“ lisas ta.
Simsoni sõnul peab EL energiajulgeoleku tagamiseks energiasektorit mitmekesistama ning kasutama rohkem taastuvenergiat. Olulised on ka energianõudluse vähendamine ja järgmiseks talveks piisavalt gaasi varumine, vahendab Euractiv.
EL elas 2022. aasta üle
Enne Ukraina sõda oli Venemaa Euroopa Liidu suurim gaasitarnija. 2021. aastal moodustasid riigi tarned liidu koguimpordist lausa 45 protsenti. Probleemid hakkasid aga tekkima juba 2021. aastal, mil Vene riiklik gaasifirma Gazprom ei täitnud hoidlaid ootuspäraselt. 2022. aasta jooksul keeras Venemaa gaasitarneid ka aina rohkem kinni. Praegu moodustab Vene gaasi EL-i koguimpordist vaevu kümme protsenti.
Euroopas tekkis pärast Ukraina sõda paanika. Gaasi hind tõusis ja liikmesriigid muretsesid, kas Euroopal jätkub gaasi talve üleelamiseks. Talv osutus aga oodatust soojemaks ja on seni möödunud suuremate probleemideta. „Täna võime öelda, et Venemaa väljapressimine ei õnnestunud,“ teatas Simson, lisades, et Euroopal on kütteperioodi lõpus gaasihoidlad tõenäoliselt üle 50% täis. Seda on kaks korda rohkem kui aasta tagasi.
Samas ei saa Simsoni sõnul loorberitele puhkama jääda – näiteks tuleb juba praegu teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et kindlustada gaasivaru ka järgmiseks talveks.
Euroopat aitas muu hulgas gaasinõudluse vähendamine
Üks, mis aitas Euroopal talve üle elada, oli uute tarnijate leidmine ja maagaasi asendamine LNG-ga. Lisaks võeti kiiremas korras kasutusele taastuvenergiaallikad – mullu pandi tööle peaaegu 50 gigavatti ulatuses uusi päikese- ja tuuleparke.
Teine meede, mis aitas Euroopat talveks ette valmistada, oli gaasinõudluse vähendamine. EL-i riigid leppisid enne kütteperioodi kokku, et nõudlust gaasi järele tuleb vähendada 15 protsenti. „Euroopa Liit ületas selle eesmärgi, lõpuks vähendati gaasinõudlust peaaegu 19%,“ sõnas Kadri Simson.
