Kehv üllatus: Eesti majanduslangus oli oodatust sügavam

Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1% ning täisaasta majanduslangus oli 1,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

Majanduslangus on seega enam kui kaks korda sügavam kui prognoosis Eesti Pank, kes ootas mullusest 0,5% majanduslangust.

Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul suurenes 2022. aasta neljandas kvartalis SKP jooksevhindades 11,9%. „Kuigi aasta lõpus näitas kiire inflatsioon mõningaid aeglustumise märke, jäi selle mõju majanduskasvule siiski eelmiste perioodidega sarnasele tasemele. Hinnamõjusid kõrvale jättes langesid tunduvalt nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus,“ lisas Müürsepp.

Kasvasid vaid üksikud tegevusalad

Neljandas kvartalis muutus majanduslangus laiapõhjaliseks ning vaid üksikud tegevusalad näitasid kasvu, osutas Müürsepp. Peamise positiivse panusega oli põllumajandus. Mõningal määral aitasid majandusele kaasa ka kunst, meelelahutus ja vaba aeg, majutus ja toitlustus ning avalik haldus ja riigikaitse.

Peamine majandust pidurdav tegevusala oli info ja side. Negatiivselt panustasid majandusse ka kõik ülejäänud suuremad tegevusalad: kinnisvaraalane tegevus, ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus. Sageli üheks majanduse mootoriks olev kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus oli samuti tuntava negatiivse mõjuga. „Kuigi paberil näitavad ettevõtted tugevat kasvu, on see tingitud kiirest hinnakasvust, mille mõju kõrvaldades on majanduse mahud siiski langenud,“ selgitas Müürsepp.

Jätkuvalt langes ka eratarbimine (-1,9%), mis on kõige nõrgem tulemus pärast 2021. aasta esimest kvartalit. Kõige kiiremini langesid kodumajapidamiste kulutused haridusele, muudele kaupadele ja teenustele ning kodusisustusele. Märkimisväärset langust näitasid ka kulutused toidule ja tervishoiule. Seevastu näitasid osad kulugrupid vaatamata kiirele inflatsioonile kasvu. Kõige märkimisväärsemalt suurenesid kulud restoranidele ja hotellidele ning vabale ajale ja kultuurile. „Kokkuvõtlikult võib öelda, et languses olid pigem kulutused kaupadele ja kasvasid eelkõige kulutused vaba aja veetmise teenustele,“ sõnas juhtivanalüütik.

Eksport langes, import aeglustus

Aasta lõpus hakkas langema ka valitsemissektori tarbimine, mis vähenes 1,3%. Ülejäänud majandusest eristusid neljandas kvartalis investeeringud, mis kasvasid koguni 13,1%. Suurima mõjuga olid mittefinantsettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (164%), muudesse hoonetesse ja rajatistesse (20%) ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (29%). Suurima negatiivse mõjuga olid mittefinantsettevõtete investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse (-34%).

Müürsepp osutas, et negatiivsetest trendidest ei jäänud kõrvale ka väliskaubandus. Eksport langes 6,5%, impordi kasv aeglustus, jäädes püsima 3,3% peal. Kaubavahetuses tabas langus nii eksporti kui importi. Enim mõjutasid eksporti ja importi elektrienergia, toornafta ja maagaas, keemiatooted ning arvuti- ja elektroonikaseadmed. Kui teenuste eksporti tabas kerge langus (-0,7%), siis teenuste import kasvas hoogsalt nagu varemgi (15,7%). Enim avaldasid siin mõju arvutiteenused ja mitmesugused transporditeenused.

Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,6% ja võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 4,4%.

Koroonakriisist ollakse taastunud

2022. aasta kokkuvõttes langes SKP möödunud aastal 1,3%. Suurima positiivse mõjuga olid koroonakriisist taastunud majutus ja toitlustus. Seda toetasid vähemal määral mitmed teised tegevusalad. Tugevama negatiivse panusega paistsid silma kinnisvaraalane tegevus, energeetika, kaubandus, põllumajandus ja finantstegevused.

Eratarbimine kasvas eelmisel aastal 2,6%, valitsemissektori tarbimine jäi 2021. aasta tasemele. Investeeringud langesid aasta kokkuvõttes 10,9%. Küllaltki võrreldava tempoga kasvasid nii eksport (5,0%) kui ka import (5,8%). Netoeksport oli aga teist aastat järjest negatiivne – Eestisse osteti 200 miljoni euro eest rohkem kaupu ja teenuseid, kui suudeti ise välismaale müüa.