Maksuvaba tulu kasv aitas inimesi, aga vähendas riigi tulusid

Maksuvaba tulu suurendamisest on kõige rohkem kasu saanud madalama sissetulekuga inimesed ja selle muudatuse mõju on viimastel aastatel veelgi suurenenud, selgub rahandusministeeriumi tellitud maksukoormuse jaotuse uuringust.

„Tehtud uuring uuendab teadmisi maksukoormuse jagunemisest. Viimastel aastatel on majanduses ja ka maksupoliitikas toimunud olulisi muutusi,“ rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnajuhataja Raoul Lättemäe lisades, et tehtud uuring on abiks maksupoliitika edasisel kujundamisel ja planeerimisel.

Analüüsi fookuses olid füüsilisele isikule ja temaga seotud leibkonnale rakendatud riiklikud maksud, sh tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, käibemaks ja aktsiisid. Maksupoliitilistest muutustest oli tähelepanu all 2018. aastal tehtud maksuvaba tulu reform, millega suurendati maksuvaba tulu.

Inimeste netosissetulek on kasvanud

Uuringu tulemused näitavad, et maksuvaba tulu reformil on olnud positiivne mõju suurele osale Eesti leibkondadest, tulumaksu osakaal on langenud ja inimeste netosissetulek on kasvanud, seda eriti madalamate sissetulekutega leibkondades. Kõrgema sissetulekuga leibkonnad maksumuudatusest ei võitnud ega kaotanud: maksukoormuse suurenemist nende puhul ei ilmnenud, sest tulumaksumäär ei ole muutunud ja tegemist on tervikuna progresseeruva maksuga.

Kui praegust olukorda võrrelda stsenaariumiga, mil maksumuudatusi poleks tehtud, saab öelda, et tänu reformidele aeglustus ebavõrdsuse kasv. Samas leiab andmete põhjal kinnitust, et pidades silmas ainult tulusid on ebavõrdsus Eestis siiski suurenenud ja see trend tõenäoliselt jätkub.

Mõju riigieelarvele negatiivne

Vanusegruppides on maksuvaba tulu suurenemine olnud kõige kasulikum pensionäridele, kelle seas on see vähendanud vaesusriski. Ilma tehtud muudatusteta oleks vaesusrisk viimase viie aasta jooksul suure tõenäosusega hoopis tõusnud.

Maksuvaba tulu reformil on olnud riigieelarvele negatiivne mõju. Riigi tulud on jäänud tulumaksust 3–5% ulatuses väiksemaks võrreldes olukorraga, kui muudatusi poleks tehtud. Näiteks 2022. aasta puhul oli madalama sissetulekuga leibkondade maksupoliitilise toetamise kulu u 200 miljonit eurot. Tulumaksust laekuvad tulud on samas kasvanud, sest vaadeldud perioodil on Eestis toimunud suhteliselt kiire sissetulekute kasv. Inimeste tulude tõus ja maksuvaba tulu arvutusreeglite piiride muutumatus on endaga toonud kaasa selle, et maksuvaba tulu on senisest enam kujunenud madalama sissetulekuga inimestele suunatud meetmeks.