Mihkel Nestor: majanduslangus jääb tõenäoliselt kestma ka 2023. aasta esimeses pooles

Enam kui 4% majanduslangus neljandas kvartalis aastavõrdluses on ülejäänud regiooniga võrreldes väga suur, märkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Majanduslik mõõnaperiood on tabanud Eestit palju raskemini kui peamisi kaubanduspartnereid Soomet ja Rootsit, ent ka teisi Baltimaid, ütles Nestor.

„Uuendatud andmete kohaselt algas majanduslangus Eestis ka seni arvatust varem, juba eelmise aasta II kvartalis. Eesti inflatsioon oli mullu kõrgeim kogu Euroopa Liidus ja koos intressimäärade tõusuga on see selgelt nõrgestanud majapidamiste võimet jätkata senises mahus tarbimist,“ märkis Nestor.

Suurimaks on kujunenud tööstustoodangu langus, mis on seotud Eesti eksportiva tööstuse tiheda seotusega Põhjamaade ehitusturuga.

„Tõenäoliselt jääb majanduslangus kestma ka 2023. aasta esimeses pooles, ent euroala majanduse stabiliseerumine ja madal võrdlusbaas võimaldavad aasta teises pooles majanduse taas kasvule aidata,“ ütles Nestor.

Majanduslangus nii aasta kui kvartali lõikes

Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1% ning täisaasta majanduslangus oli 1,3%.

Majanduslangus on seega enam kui kaks korda sügavam kui prognoosis Eesti Pank, kes ootas mullusest 0,5% majanduslangust.

Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul suurenes 2022. aasta neljandas kvartalis SKP jooksevhindades 11,9%. „Kuigi aasta lõpus näitas kiire inflatsioon mõningaid aeglustumise märke, jäi selle mõju majanduskasvule siiski eelmiste perioodidega sarnasele tasemele. Hinnamõjusid kõrvale jättes langesid tunduvalt nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus,“ lisas Müürsepp.

Kasvasid vaid üksikud tegevusalad

Neljandas kvartalis muutus majanduslangus laiapõhjaliseks ning vaid üksikud tegevusalad näitasid kasvu, osutas Müürsepp. Peamise positiivse panusega oli põllumajandus. Mõningal määral aitasid majandusele kaasa ka kunst, meelelahutus ja vaba aeg, majutus ja toitlustus ning avalik haldus ja riigikaitse.

Peamine majandust pidurdav tegevusala oli info ja side. Negatiivselt panustasid majandusse ka kõik ülejäänud suuremad tegevusalad: kinnisvaraalane tegevus, ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus. Sageli üheks majanduse mootoriks olev kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus oli samuti tuntava negatiivse mõjuga. „Kuigi paberil näitavad ettevõtted tugevat kasvu, on see tingitud kiirest hinnakasvust, mille mõju kõrvaldades on majanduse mahud siiski langenud,“ selgitas Müürsepp.