Peeter Koppel: majanduse häirekella veel kõlistama ei hakkaks
(8)
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel nentis, et oluliselt suurema tähenduse omistaks ta majanduslanguse numbrile siis, kui me ei asuks galopeeriva inflatsiooni keskkonnas.
„Kui vaadata langust proportsioonis inflatsiooniga, siis nendin ma, et „eimidagi erilist.“ See muidugi ei tähenda, et inflatsioon eriline ei oleks – on küll! Majanduses toimuvast aru saamiseks vaataks ma täna pigem seda, mis tööturul toimub. Seni, kuni tööhõivega on lood enam-vähem, mina mingit häirekellukest kõlistama ei hakkaks,“ ütles Koppel.
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on enam kui 4% majanduslangus neljandas kvartalis ülejäänud regiooniga võrreldes aga suur. „Uuendatud andmete kohaselt algas majanduslangus Eestis ka seni arvatust varem, juba eelmise aasta II kvartalis. Eesti inflatsioon oli mullu kõrgeim kogu Euroopa Liidus ja koos intressimäärade tõusuga on see selgelt nõrgestanud majapidamiste võimet jätkata senises mahus tarbimist,“ märkis Nestor Delfi Ärilehele.
„Tõenäoliselt jääb majanduslangus kestma ka 2023. aasta esimeses pooles, ent euroala majanduse stabiliseerumine ja madal võrdlusbaas võimaldavad aasta teises pooles majanduse taas kasvule aidata,“ ütles Nestor.
Majanduslangus nii aasta kui kvartali lõikes
Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1% ning täisaasta majanduslangus oli 1,3%.
Majanduslangus on seega enam kui kaks korda sügavam kui prognoosis Eesti Pank, kes ootas mullusest 0,5% majanduslangust.
Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul suurenes 2022. aasta neljandas kvartalis SKP jooksevhindades 11,9%. „Kuigi aasta lõpus näitas kiire inflatsioon mõningaid aeglustumise märke, jäi selle mõju majanduskasvule siiski eelmiste perioodidega sarnasele tasemele. Hinnamõjusid kõrvale jättes langesid tunduvalt nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus,“ lisas Müürsepp.
