KUULA SAADET | Ärilainel: milliseks kujuneb 2023. aasta majanduses?

Ajad on veidrad, seda eriti majanduses: pandeemia ja sõjasanktsioonide tõttu kardetud suurt langust pole maailmamajanduses toimunud. Kui osa ettevõtteid näitab kasvavaid kasumeid, siis tavainimeste puhul on tunda teatavat hirmu tuleviku ees. Milline on ja milline saab olema lähiaja majanduskeskkond, millist muutust oodata valimiste tulemusel ning kuidas jääda pinnale? Stuudios püüavad nendele küsimustele vastuseid leida Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ja ettevõtete panganduse juht Indrek Julge ning kinnisvaraettevõtja Viljar Arakas. Saadet juhib Tanel Talve.

„Varem prognoositud mustad stsenaariumid on siiani käigus, sügisel kardetud energiahindade tõus muutiski talve raskeks. Õnneks on talv olnud kogu Euroopas erakordselt soe, mis on väga palju seda raskust mahendanud ja hoidnud tarbijahinnad siiski stabiilsena,“ räägib Uusküla ja lisab, et samas ei saa mingil juhul loota, et hinnad enam ei muutu. „Kuigi näiteks energia- ja mõningate toiduainete hinnad odavnevad, siis tarbijakaubad ja -teenused lähevad veel kallimaks. Kahjuks kasvavaid hindu ikkagi jagub.“

Arakas ütleb, et teda on pigem üllatanud, kui heas seisus on hetkel eurotsooni majandus ja kui kõrge on tööhõive. Tema sõnul on euribori tõus tugevalt mõjutamas seda, kuidas inimesed tarbivad ja kuidas majandus sellele reageerib.

„Eesti inimestel on 12 miljardi euro eest laene ja 90% neist on ujuva intressimääraga. See tähendab, et euribori tõusu tulemusel maksavad leibkonnad aastas umbes poole miljardi euro jagu rohkem kui enne intresside tõusu. See tuleb aga kõik muude ostude või parimal juhul uute investeeringute arvelt. Selge on ka see, et hetkeolukorras peavad riigid ja institutsioonid majandusel vajalikku žgutti peal hoidma pigem kauem kui vähem. Majandusajalugu teab näiteks 1970ndate USAst, kuidas kerge majanduse rahunemise järel lasti intressid alla ja selle tulemusel keerati kokku veel suurem majandussurutis. Peame kõrge intressimääraga harjuma – oleme uues reaalsuses ja selle muutumist pole mõtet oodata,“ ütleb Arakas.

Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul pakuti eelmisel aastal enne intressimäärade järsu tõusu algust ettevõtetele ka aktiivselt võimalust laenuintresse 3–5 aastaks fikseerida ja seda võrreldes praegusega oluliselt paremal tasemel. „Siis ei tundunud see suuremale osale targa valikuna. Nüüd tagantjärele targalt tehtaks ilmselt teisiti,“ ütleb ta.

Energiahindadest rääkides võib Julge sõnul oodata elektrihinna volatiilsuse jätkuvat suurenemist. „Näeme lähitulevikus ilmselt ka väga madalaid elektrihindu. Seda seetõttu, et jätkuvalt investeeritakse väga usinalt päikeseenergia tootmisvõimsustesse. Selle tulemusel võib teatud tipptootmise tundidel oodata nulli lähedal või nullis olevat hinda,“ lisab ta. Julge sõnul suudavad tarbimist targalt juhtivad ja salvestusvõimalusi loovad tarbijad ning väikeettevõtjad keskmise energiahinna enda jaoks alla tuua.