Enim keritakse läbisõitu väiksemaks ühel Eestiski populaarsel automargil
(6)
Sõidukite läbisõidu tagasikerimine on kasutatud sõidukite turul endiselt laialt levinud praktika. Isegi kui ostjad on muutunud autodega seotud pettuste suhtes ettevaatlikumaks, siis näitab carVerticali uus uuring, et võltsitud läbisõidunäiduga sõiduki ostmise risk on endiselt väga suur.
Hodomeetripettus ei too endaga kaasa ainult suuri hoolduskulusid – see vähendab oluliselt ka auto väärtust järelturul. Et läbisõidupettustega seotud kahjude suurus on hinnanguliselt 8,77 miljardit eurot aastas (Euroopa Parlamendi teadusuuringute talituse raporti kohaselt), siis on ostjate jaoks oluline saada rohkem teavet selle kuluka probleemi kohta.
Enim muudetakse läbisõitu Saksa autodel
Sõidukite ajalugu käsitlev ettevõte carVertical analüüsis 1,11 miljonit autoajaloo aruannet viimase 12 kuu jooksul 24 turul, mis hõlmasid nii USAd kui ka enamikku Euroopa riikidest.
Uuringust selgus, et kõige enam on läbisõidunäitu võltsitud luksusliku Audi A8 sedaani puhul. Kõikidest ettevõtte veebiplatvormil kontrollitud A8-dest oli 30,6%-l tagasikeritud läbisõit, mis tähendab, et peaaegu iga kolmas kasutatud Audi lipulaev võib olla müüdud läbisõidupettusega.
Tegelikult olid 10-st enim tagasikeritud hodomeetriga autost 6 kallist Saksa sõidukit, näiteks Audi A7, BMW X5, BMW 7. seeria ja Volkswagen Touareg. Nende kõigi suhteliselt kõrge hind (ja seeläbi ka suur kasumipotentsiaal) muudab need sõidukid hodomeetripetturitele täiuslikuks sihtmärgiks.
Muude tootjate mudelitest on kõige enam muudetud läbisõiduga mudelite nimekirjas 2. kohal Ford Mustang (25,7% tagasikeritud), 10. kohal Ford Fusion (22% tagasikeritud), 14. kohal Volvo XC70 (21,1% tagasikeritud) ja 19. kohal Opel Insignia (19,5% tagasikeritud).
Ka hübriid- ja elektriautode puhul saab läbisõiduga petta
Traditsiooniliselt on läbi aastate kasutatud autode turul kõige suurem osakaal olnud bensiini- ja diiselmootoriga sõidukitel, mis tähendab, et need on jätkuvalt ka läbisõidupettuste keskmes. Kasvav nõudlus keskkonda vähem saastavate autode järele muudab aga kiiresti olukorda.
Uuringu kohaselt ei ole mootori tüüp enam hea näitaja, mille põhjal saab kindlaks teha, kas sõidukil on läbisõitu tõenäoliselt keritud. Kuigi mõne mudeli puhul, nagu näiteks BMW 7. seeria, on bensiini- ja diiselmootorite puhul endiselt suurem tõenäosus, et nende hodomeetrit keritakse tagasi rohkem kui hübriidide juures, siis ei tundu see teiste autode puhul enam nii kindel olevat.
Näiteks Volkswagen Jetta puhul on võltsitakse läbisõitu kõige rohkem just hübriidide puhul (27%), võrreldes diisel- (24,1%) ja bensiinimootoriga (22,4%).
Võltsitud läbisõiduga kasutatud elektriautode kasvav arv viitab sellele, et ostjad peaksid olema veelgi ettevaatlikumad. Ehkki muudetud läbisõidunäiduga elektriautode üldine osakaal (13,4%) on väiksem kui Euroopas keskmiselt (15,6%), on see erinevus siiski tühine. Lisaks võib võltsitud läbisõiduga elektriauto ostmine kaasa tuua suured remondiarved.
Kõige suuremat riski kujutavadki endast tagasikeritud hodomeetriga elektriautod, sest lagunenud akupakid tähendavad uuele omanikule kallist remonti. Seega mängib kasutatud auto tegeliku läbisõidu väljaselgitamine elektri- või hübriidautot otsides veelgi kriitilisemat rolli kui muudel juhtudel.
