Taheti parimat, kuid läks nagu alati. Universaalteenus on juba pikka aega olnud elektri börsihinnast kallim
(165)![Universaalteenus loodi, et inimesed saaksid elektrit osta ühe stabiilse hinnaga.](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/1e52bac0-b8d0-11ed-b17c-fd89496c32cd.jpg?noup&w=1200&h=711&ch=0.8438&cw=1&cx=0&cy=0.121&r=16:9&rotate=0&flip=0)
Elektri börsihind hakkas langema juba jõulude ajal ning on sellest ajast saati püsinud universaalteenusest odavam.
Mullu augustis saavutas elektri börsihind uue rekordi, makstes ühel tunnil müstilised 4000 eurot megavatt-tunni kohta, kuid juba enne seda olid poliitikud ja ametnikud asunud välja töötama universaalteenust: riigipoolset toetusmeedet, kus elekter maksab stabiilselt ühepalju.
Konkurentsiamet kehtestas 30. septembril elektri universaalteenusele ajutiseks tootmishinnaks 154,08 eurot megavatt-tunni kohta.
Nord Pooli börsi kodulehe andmeil oli elektri keskmine börsihind jaanuaris 99,27 eurot megavatt-tunni kohta ja veebruaris 113,12 eurot megavatt-tunni kohta.
Universaalteenuse väljatöötamise taga olnud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan on tõdenud, et universaalteenus vajab muutmist, ja on välja pakkunud nn hübriidpaketi – kui elektri börsihind on alla universaalteenuse hinna, siis müüakse elektrit börsihinnaga, ning kui kõrgem, siis konkurentsiameti kehtestatud universaalteenuse hinnaga. Eelnõuga pole praegu siiski edasi liigutud.