Tänavu sTARTUp Day ärifestivalil üles astuv Johnson jagas esinemise eel nõu, kuidas kujundada organisatsioonikultuuri, mis toetaks iga meeskonnaliiget ning ettevõtte ühiseid eesmärke.

Sinu esinemine sTARTUp Day ärifestivalil kannab pealkirja „Miks ettevõtjad ebaõnnestuvad: edu käitumuslikud tegurid“. Millest täpsemalt juttu tuleb?

Olen käitumisteaduse taustaga ettevõtja ja ainulaadse programmi kaasasutaja, mis aitab inimestel ja organisatsioonidel mõista oma käitumise ajendeid. Tihti ei adu me täielikult, kuidas me otsuseid langetama, motivatsiooni juhime, konflikte lahendame või meeskonnas töötame.

Oma ettekandes räägingi neist teemadest, et ettevõtjad saaksid paremini aru, kuidas enda probleemsete käitumismustritega toime tulla ja kuidas soodustada eduni viivat käitumist.

Käitumuslik intelligentsus tegeleb teiste inimeste käitumise selgitamise, ennustamise ja mõjutamisega, aga ka iseenda käitumise kontrollimisega. Oma käitumise muutmine on aga teadupärast väga raske, kas pole?

Käitumise muutmine on tõepoolest raske, kuid on strateegiaid ja taktikaid, mis aitavad muutust kiirendada. Kõik algab oma käitumismustrite teadvustamisest. Sageli toimime teatud viisil olemata isegi teadlikud, miks – teeme asju lihtsalt sellepärast, et oleme alati nii teinud.

Nii et kuigi käitumise muutmine on väljakutse, on selleks tõhusaid ja lihtsasti rakendatavaid taktikaid. Võtame või visuaalsed stiimulid. Näiteks kui soovid veebikoosolekutel efektiivsemalt kuulata. Ülimalt lihtne võte, mis annab tähelepanuväärseid tulemusi, on see, kui kleebid lihtsalt sülearvutile märkmepaberi, mis ütleb: „Kuula tähelepanelikult.“

Käitumisteaduse abil aitame inimestel oma elus palju kiiremini muudatusi teha. Alustuseks küsime neilt: „Millised käitumismustrid tekitavad teie jaoks probleeme?“ ja „Mis sellist käitumist põhjustab?“ Seejärel aitame klientidel leida lahendusi käitumise tõhusamaks muutmiseks.

Töötad koolitaja ja konsultandina paljude ettevõtete ja meeskondadega. Millised on levinuimad probleemid, millega nad abi otsivad?

Konfliktid, motivatsioon, juhtimine, kaasamine ja kultuur on kõige levinumad küsimused. Olenemata sellest, kas tegemist on idufirma või Fortune 500 maailma suurema ettevõtte hulka kuuluva firmaga, soovivad meie kliendid ellu jääda ja edukad olla, ent neid hoiab tagasi kõige tavalisem väljakutse – isiklik ja organisatsiooniline käitumine. See mõjutab ettevõtte kõiki aspekte: müüki, klienditeenindust, töötajate kaasamist ja kasvu.

Üritame klientidele pakkuda terviklikku lähenemist ja alustame sellest, et püüame üles leida nende kõige suuremat väljakutse. Näiteks kui ettevõtte klienditeeninduse hinnang on kehv, püüame välja selgitada, miks. Kas selle taga on ressurside või volituste puudumine või teadvustamata käitumisviisid? Põhjused ei ole alati ilmselged, nagu võib tunduda, mis ongi sageli ebaedu põhjus. Meie käitumusteadusel põhinev lähenemine aitab probleemi kiiresti diagnoosida ja toimivaid lahendusi pakkuda.

Kuigi töötame igas suuruses ettevõtetega, meeldib mulle töötada idufirmadega, kes alles kujundavad oma kultuuri. Õigeid käitumisviise on palju lihtsam juurutada, kui organisatsioonikultuur pole veel täielikult välja kujunenud. See võib olla iduettevõtete eelis 100-aastase ajalooga korporatsioonide ees.

Juhendame idufirmasid ja nende asutajaid parimate käitumisviiside osas, millel on tohutu mõju järgmise kahe kuni viie aasta jooksul, mil ettevõte on kasvufaasis. Mõned minu suurimad edulood konsultandina pärinevad idufirmadest, kus mõisteti vajadust oma kultuur õigesti paika loksutada ja juurutati varakult eduks vajalikke käitumismustreid.

Kuidas luua töökeskkond, kus meeskonnaliikmed saavad avatult probleeme ja oma käitumist arutada? Kas see eeldab juhti, kes sellise struktuuri loob? Või on seda võimalik saavutada ka alt üles?

Kultuur on kõigi organisatsiooniliikmete vastutus. Juht mängib siin suurt rolli, näidates eeskuju ja mudeldades käitumist, mida ta soovib organisatsioonis näha. Kuid meil kõigil lasub isiklik vastutus käituda arukalt, olenemata meie positsioonist või ametinimetusest.

Meie lähenemine konsultantidena on suunav. Me ei tule teie meeskonda ega ütle: „Peaksite käituma niimoodi.“ Selle asemel küsime: „Milline käitumine on teil aidanud edu saavutada? Milline käitumine takistab organisatsiooni kasvu? Kuidas me saame kõik kokku leppida käitumises, millega edasi liikuda?“ Lihtne näide on vigadega seonduv käitumine. Kas soovite ettevõttese avatud kultuuri, kus vigasid nähakse osana arengust? Oluline on kasutada võtteid nagu probleemijärgsed raportid ja luua oma käitumisega psühholoogilist turvatunnet. Sellistes asjades eelnevalt kokku leppimine on väga oluline.

Väärtuste deklareerimisest üksi ei piisa – asutajad ja juhid peavad igapäevaselt ka oma käitumiskoodi praktiseerima. Üldiselt tahame kõik samu asju: toimivad meeskonnad, kasv, kasum, müük jne. Ent iga organisatsioon vajab just talle kohandatud lähenemist. Universaalsed lahendused lihtsalt ei tööta, ehkki kahjuks valivad ettevõtjad tihti just need, sest nad ei tea teisi lähenemisi.

On väga oluline, et need vestlused toimuksid avalikult. See ei ole midagi, mida häbeneda, me kõik oleme olnud olukordades, kus meie käitumine või kultuur mõjutas meie edu positiivselt ja negatiivselt. Juhtidel võib olla oluline roll arutelude algatamisel, kuid selleks, et need oleksid efektiivseid, peab terve meeskond pardal olema.

Milliseid muid tüüpolukordi peale vigade tegemise tuleks eelnevalt läbi arutada?

Üks oluline teema on suhtlus meeskondade sees või oma klientidega. Kui saadad mulle sõnumi, kas sa ootad vastust viie minuti, ühe tunni või 24 tunni jooksul? See tuleks läbi arutada ja kehtestada käitumiskoodeksina. Kommunikatsiooniootustes kokkuleppimine aitab vähendada konflikte, suurendada turvatunnet ja võimestada inimesi tegutsema.

Teine asi on see, kuidas me lahendame konflikte. Näiteks kui mul on sinuga lahkarvamus, siis kuidas me edasi liigume? Kas meil on olemas ühine protsess probleemide organisatsioonis järgmisele tasandile viimiseks? Olen näinud, kuidas paljud idufirmad kukuvad läbi, sest asutajad ei teinud plaani kaose puhuks.

Lühidalt öeldes peaks kõik organisatsioonikultuuri aspektid olema eelnevalt läbi arutatud ja paika pandud – otsustamine, kommunikatsioon, juhtimine, hindamine ja tagasiside, müük, klienditeenindus – sõna otseses mõttes kõik. Käitumiskoodeksi loomine võimaldab meil luua kultuuri, kus igaüks saab anda endast parima.

Mida sa oma töö juures kõige enam naudid?

Mulle väga meeldib inimesi aidata. Asutaja ja ettevõtjana ebaõnnestusin palju. Mul oli käitumismustreid, millest ma polnud üldse teadlik ning mis tõkestasid mu edu ja arengut. Olen ettevõtjana tegutsenud juba üle 15 aasta ja mäletan kulukaid vigu, mis muutsid mu teekonna äärmiselt raskeks. Mulle meeldib aidata inimestel ületada takistusi, mida ise kogesin ning mille kohta olen tänaseks õppinud, et need vead on üldlevinud ja välditavad. Minu kirg on näha juhte ja organisatsioone arenemas, eriti kui nad on tundnud end ummikus olevat ja saan aidata neil tunneli lõpus valgust näha.

Olen end mitmeid kordi oma karjääri jooksul eksinuna tundnud. Tagasi vaadates taandus kõik käitumisele. Nii et võimalus juhendada inimesi nende raskel teekonnal on minu jaoks kõige rahuldustpakkuvam töö maailmas.

Oled ka varem sTARTUp Day festivalil osalenud. Mida üritusest mäletad?

Esimest korda osalesin sTARTUp Dayl 2020. aastal ja mäletan seda energiat, mis festivalialal valitses – kõik sumisesid ja ideed lendasid õhus. See energia kandis mind läbi kogu festivali, sealhulgas sadade põnevil ja teadmistejanus inimese ette lavale minnes.

Teine meeldejääv asi oli korraldustiimi uskumatu külalislahkus – nad lõid iga osaleja jaoks ainulaadse kogemuse. Mäletan, kuidas istusin esinejate ruumis ja suhtlesin teiste põnevate esinejatega, kogu seda positiivsest energiat ja põnevust. See oli tähelepanuväärne!

Jay Johnson esineb 16. märtsil sTARTUp Day festivali esimesel päeval.