„Kohtu otsus on meile arusaadav, aga vaatamata sellele jääb õhku küsimus poliitikakujundajatele – miks korraldatakse Eestis sideteenuste hankeid vastupidiselt riigihangete seaduse mõttele, mis peaks seisnema turul oleva konkurentsiolukorra ärakasutamisel maksumaksja jaoks parima kvaliteedi ja hinnaga teenuste või toodete soetamiseks?“ küsis Robbins.
Mehe sõnul sai hankele kvalifitseeruda ainult üks teenusepakkuja. „Superministeeriumi sideteenuste hange viidi läbi viisil, mis võimaldas sellele kvalifitseeruda ainult ühel pakkujal – Telial,“ sõnas ta.
Robbins lisas, et hanke teadlik ülesehitamine viisil, mis võimaldab diskvalifitseerida kõik pakkujad peale ühe ja sellel ühel ettevõttel mugavalt pakkuda kolm korda kõrgemat hinda, kui seda teevad konkurendid, on vastuolus riigihangete seaduse eesmärgi ja mõtte ning avaliku huviga. „See läheb riigihangete halbade praktikate edetabelisse,“ ütles ta.
