Tulumaksutagastus sobib hästi esimeseks seemneks, mille abil raha kasvatamisega algust teha, et suurendada oma kindlustunnet ebakindlas majandusolukorras. Nõu annab Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Teet Kerem.

Möödunud aastal oli keskmine tulumaksu tagastus 390 eurot ja üks suuremaid tagastusi 13 000 eurot. Sel aastal on oodata ligikaudu 753 000 deklaratsiooni, mille hulgas on nii neid, kellel on õigus taotleda enammakstud tulumaksu tagastust kui ka inimesi, kel tuleb tulumaksu juurde tasuda. Enammakstud tulumaksu tagastamine algas 25. veebruarist.

Et tulude deklareerimisel tagastatud summa lihtsalt näppude vahelt ära ei kaoks, võiks raha hoida eraldi kontol. Igapäevaseks tarbimiseks kasutataval pangakontol raha hoiustamine pole hea mõte kahel põhjusel. Esimene põhjus on inimlik – kui raha on, siis kipub seda ka kuluma, eriti praeguses olukorras, kus hinnad on kasvanud palkadest kiiremini. Teine põhjus on ratsionaalsem – enamike pankade tavakontol seistes ei teeni raha sentigi lisaks, vaid hoopis kaotab inflatsiooni tõttu ajas väärtust.

Karm statistika näitab, et enamikul Eesti inimestest puuduvad säästud ja seetõttu on neil väga keeruline hakkama saada juhul, kus tuleb teha mõni suurem väljaminek või kui sissetulek peaks ootamatult vähenema. Koroonakriisi algus vähendas inimeste kulutusi reisimisele ja sotsiaalsetele üritustele ning Eesti inimeste hoiuste kogusumma kasvas kõrgemale tasemele kui kunagi varem. Viimase aasta kõrge inflatsioon, energiakriis ja uuesti avanenud võimalused reisimiseks ja meelelahutuseks on pannud säästude kogusumma taas kahanema.

Kõige suurem potentsiaal raha kasvatada on investeerides, kuid ka aktsiaturg ei näita hetkel kiiret kasvu. Aktsiate abil raha kasvatamine eeldab investeerimist pikema perioodi jooksul, teadmisi börsiettevõtete käekäigust ning turu arengutega kursis olemist. Aktsiatesse investeerimisega võib oma raha potentsiaalselt kõige suuremas mahus kasvatada, kuid seda võimalust tasuks kaaluda vaid juhul, kui ollakse valmis ka riske võtma ning raha kaotama.

Lihtsam ja riskivabam on alustada kasumliku hoiustamisega. Raha hoiustamine pangas on riskivaba ja hoiusumma säilimine hoiuperioodi lõpuks on sajaprotsendiliselt tagatud. Lisaks on hoiused riigi poolt tagatud – kõik hoiused koos kogunenud intressidega väärtuses kuni 100 000 eurot hoiustaja kohta on tagatisfondi seaduse järgi garanteeritud.

Enne hoiustamist on kasulik tutvuda erinevate võimalustega, mida Eesti pangad pakuvad. Et pakkumistes lihtsamini orienteeruda, saab abi finantsportaalist https://www.minuraha.ee/et/pangandus/hoiused. See on Finantsinspektsiooni tarbijaveeb, mille eesmärk on jagada erinevate finantsteenuste kohta objektiivset ja igakülgset teavet.

Hoiustest võimaldab teenida kõige kõrgemat intressi tähtajaline hoius. Näiteks Coop Pank maksab tähtajalise hoiuse eest aastas sõltuvalt hoiustamisperioodist kuni 3,33% intresse. Kõige paindlikum hoiustamise viis on kasutushoius, kust saab vajadusel soovitud rahasumma igal ajal välja võtta. Kasutushoiuse miinuseks on aga madalam intress – 0,02% – mis on siiski kõrgem kui tavalisel arvelduskontol seisva raha eest makstav intress.

Eesmärgipärastele rahakogujatele sobib hästi kogumishoius, mille periood on 6 kuud kuni 2 aastat ja mis aitab koguda raha näiteks mõne suurema väljamineku jaoks. Levinumad kogumishoiusel raha kogumise eesmärgid on näiteks auto ost, puhkusereis või eesootav remont. Coop Pank tõstis veebruari lõpus kogumishoiuse intresse rohkem kui kaks korda ja nüüd on võimalik teenida kogumishoiuselt kuni 2% intressi. Kogumishoiuse puhul on tegu põhimõtteliselt tähtajalise hoiusega, millel on mugav juurdemakse võimalus. Veel on võimalik koguda raha lapsele lastehoiusel, mille intress on 2,5% ja periood 3–18 aastat.

Ka need inimesed, kes hoiust avada ei soovi ja eelistavad hoida raha arvelduskontol, võivad teenida arvestatavat intressi. Coop Pank maksab oma eraklientidele Rändrahnu arvelduspaketis iga kuu kontol seisva summa pealt intressi, mis on 1% aastas ja mille arvestus toimub päevajäägi alusel. Sellist intressi teenivad ka kõik selle arvelduspaketi all olevad lisakontod, mida klient saab ise mugavalt avada internetipangas.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 149 800 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.