Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tasub eriti keerulistes majandusoludes jälgida lisaks keskmisele palgale ka reaalpalga näitajaid. „Reaalpalga arvutamisel võetakse arvesse tarbijahinnaindeksit. See näitab ostujõudu ehk kui palju tooteid ja teenuseid on võimalik teenitud palga eest tarbida. Nii näeme, et kuigi keskmine palk järjest kasvab, on inimeste ostujõud siiski väiksem, kui see oli varasemalt, enne kriisiaega,“ selgitas Tarkiainen.

Aastases arvestuses oli keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal (3035 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2708 eurot) ning energeetikas (2392 eurot), madalaim aga kinnisvaraga seotud tegevuses (1214 eurot) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1058 eurot).

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk majutuses ja toitlustuses (15,6%) ning töötlevas tööstuses (13,2%). Aeglasem palgakasv oli tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (4,4%) ning muudes teenindusvaldkondades (1,2%).

Maakonniti oli 2022. aastal keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1834 eurot) ja Tartu (1690 eurot) maakonnas ning madalaim Valga (1185 eurot) ja Hiiu (1114 eurot) maakonnas. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk Ida-Viru (15,4%) ja Põlva (13,8%) maakonnas, keskmine brutokuupalk langes Valga (1,6%) ja Hiiu (6,7%) maakonnas.

Eelmise aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1775 eurot, mis on 9,2% suurem kui aasta varem samal ajal. Keskmine reaalpalk oli 2022. aasta neljandas kvartalis 1413 eurot ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,3% väiksem.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid