Raha on liiga vaba? Pane ta tööle

Ilmselt annab igaüks meist vähemalt kord aastas endale kirgliku lubaduse hakata oma rahale paremaks peremeheks, olgu selleks vahendiks finantsilise turvapadja tekitamine keerukamateks aegadeks või investeerimise alustamine.

Eesti Panga statistika järgi on eestlaste hoiused püsivalt kasvanud juba ligikaudu kümme aastat ja eraisikute hoiuste kogumaht oli 2022. aasta lõpuks 13,3 miljardit eurot. Kuigi eelmise aasta suvel see suundumus muutus – säästude arvelt on hakatud leevendama hinnatõusu –, on paljudel endiselt piisavalt vaba raha, mida saaks suunata uue raha teenimisse selle asemel, et see uneleb niisama pangakontol.

Kiire inflatsiooni ajal on kasulik, et intressimäärade tõusuga koos on pangad asunud pakkuma paremaid tingimusi hoiustele. Raha väärtuse säilitamiseks või pikaajaliseks kasvatamiseks on sellegipoolest hoiustamisest tunduvalt tõhusamaid viise.

Sambana kolmas, valikuna esimene

Eriti nutikas oleks ära kasutada kõik riigi pakutavad investeerimisvõimalused. Ainus selline on II pensionisamba kõrvale ja ka selle toeks loodud III pensionisammas, millele kehtib tulumaksusoodustus.

II pensionisammas püsis kaua aega kohustuslikuna ja selle kohta on kõigil oma tugev arvamus. III pensionisamba võimalusi tuntakse märksa vähem: sinna kogub omale tulevikuks ainult viiendik tööl käivatest inimestest. Keskmiselt investeerivad nad III sambasse ligikaudu 3% palgast ehk palju vähem kui 15% piir, mille on riik teinud maksutõhusaks.

Nimelt on teenimatult jäänud tähelepanuta III samba ainulaadne trump, 20% suurune tulumaksutagastus aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6000 eurot. Sellist võimalust ei paku ükski teine investeerimisviis. Sisuliselt toimib maksutagastus investeeringu 20% võimendusena. Just nii suur osa III sambasse koguvatest inimestest seda kasutabki: nad suunavad igal kevadel Maksu- ja Tolliametilt tagasisaadava summa uueks sissemakseks.

Keskmise brutopalgaga (u 1700 eurot) inimene võib suurima maksusoodustuse saamiseks teha III sambasse aasta jooksul 3060 euro ulatuses sissemakseid, kui tal ei ole selles aasta jooksul muid tulumaksuga maksustatud sissetulekuid. Igakuine sissemakse on sel juhul 255 eurot. Järgmise aasta kevadel saab ta oma sissemaksetelt tagasi 612 eurot tulumaksu.

III pensionisambal ei ole ka sisenemisbarjääri: koguda võib endale sobivate summade kaupa ja enda valitud regulaarsusega. Kogutud raha saab investeerija võtta kasutusse täpselt siis, kui tal läheb seda vaja.

Investori parimad sõbrad on Rutiin ja Distsipliin

Mõtteharjutusena sellest, kuidas isegi väikestest summadest kasvavad soodsate tingimuste ja piisava distsipliini juures arvestatavad summad, toome keskmise kohvijooja säästuvõimalused.

Kui loobuda 3-eurose kohvi igapäevasest kaasaostmisest ja paigutada sel viisil kuus säästetud summa (u 90 eurot) enda või oma lapse III pensionisambasse, koguneb sinna kümne aastaga vähemalt 10 000 eurot. Summat kasvatavad lisanduv tootlus ja liitintress. Pika aja jooksul tuleb ju põhiosa investeerimiskasumist eelkõige kasumi reinvesteerimisest, st teenitud tulu jätkab omakorda tulu teenimist.

Lapse III pensionisamba fondi tehtud sissemaksetelt ei tagasta riik lapsevanemale tulumaksu, kuid enda III samba sissemaksetelt tagastatud 216 eurot saab meie näites tegutsev kohvijooja uuesti investeerida.

Erinevalt II samba sissemaksetest ei tehta III samba makseid automaatselt, küll aga saab igaüks muuta III sambasse investeerimise enda jaoks mugavamaks, kasutades püsimakseid.

Raha ei ole kunagi liiga palju ja sellega on seotud omajagu emotsioone. Seepärast räägib püsimaksete kasuks ka psühholoogiline nõks: positiivne rutiin aitab tarbetuid emotsioonioste paremini ohjata. LHV kogemus näitab, et iga kolmas III sambasse koguv inimene kasutab püsimaksete abi.

Kuidas valida just mulle sobiv fond?

Riskivaba investeeringut ei ole olemas. Seepärast võiks tulevane investor alustada sisekaemusest ja otsustada, kui suurelt on ta valmis riskima.

Järgmisena tuleb vaadata, millisena kirjeldavad fondid oma riskitaset: skaalal 1 kuni 7 on 7 on kõige kõrgem riskimäär. Üldjuhul tasub arvestada, et mida suurem risk, seda suurem on võimalus teenida suuremat tootlust, aga seda suurem on ka oht kaotada juhul, kui finantsturgudel toimub sügavam langus.

Kogu tähtsaim info, millega peaks investor kindlasti kursis olema, on koondatud iga fondi põhiteabelehele.

Eesti 17-st III samba fondist on kolmest fondist väljumine piiratud. See tähendab, et kiire vajaduse korral investor sealt oma raha kätte ei saa.

13-st nn vaba väljumisega fondist on viis indeksifondid. Need investeerivad mudelipõhiselt: nende fondijuhid ei hinda jooksvalt väärtpaberiturgude tõusu ja languse potentsiaali ega muuda fondi riskitaset. Kui investor on valmis selleks, et tema valitud fond teeb kõik turu kõikumised kaasa, ning pooldab osta-ja-hoia-suhtumist, on indeksifond asjakohane valik.

Aktiivselt juhitud fondid (III sambas on neid seitse) lähtuvad seevastu põhimõttest „Leia parim ja väldi kaotusi“. Investeerimistegevus on nende puhul sõna otseses mõttes aktiivne: väärtpabereid ostetakse ja müüakse pidevalt ning ekspertide igapäevase analüüsi põhjal.

Tavaliselt on indeksifondide tasud madalamad, sest passiivne investeerimine nõuabki minimaalseid kulutusi. Fondide jooksvaid tasusid on kõige mugavam võrrelda Pensionikeskuse lehel.

Lisaks investeerimisotsuste tavakriteeriumitele (risk, hind, tootlus, strateegia) võib Eestis valida ka n-ö maailmavaate fondi: roheliselt ja jätkusuutlikult investeerivaid III samba fonde on kolmel fondivalitsejal.

Investeerimisega alustamine on juba pool võitu

Pensionieas toimetuleku valem näeb ette, et harjumuspärase elustandardi säilitamiseks vähemalt 70% ulatuses tuleb tööeas investeerida tulevikufondi igal kuul vähemalt 18% sissetulekust. II pensionisammas moodustab sellest 2% + 4% ning III pensionisamba osa võiks olla 15%. Maksude kaudu toetab III sambasse investeerimist ka riik. Kas 70% on vähe või palju, seda tasub endalt küsida juba varajases tööeas.

III sambasse investeerimist alustada on lihtne. Kõikide selle sambaga liitumise sammude kohta saab ülevaatliku info näiteks LHV kodulehelt. Esimese asjana tuleb teha III samba avamiseks valikuavaldus endale sobivas internetipangas (vali pank, mis pakub ka pensionifonde). Järgmise sammuna tee fondi kontole esimene pangaülekanne või vormista püsikorraldus. Sellega oledki loonud positiivse rutiini, millest on nüüd loodud päriselt kasu.

Loe, kuidas alustada investeerimist III sambasse

Võrdle kõiki Eesti III samba pensionifonde

Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.