Ekspert mullusest keskmise palga tõusust: poleks majanduslangust, oleksime näinud veelgi võimsamat kasvu

Täna võttis Statistikaamet kokku andmed eelmisel aastal keskmisest brutopalga ning reaalpalga muutustest. Swedbanki ekspert Liis Elmik kommenteeris olukorda ning panga esindaja hinnangul naaseme 2021. aasta elatustasemeni alles aastate pärast.

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Keskmise palga kasv kiirenes eelmise aasta neljandas kvartalis 9 protsendini. Palgakasv oli majanduslangusest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline ning töötasu suurenes kõigil tegevusaladel. Keskmine palk kerkis kõige enam turismis ja kinnisvaras, kus töötundide arv aastatagusega võrreldes tõusis. Palgakasv oli tagasihoidlik ehituses ja tervishoius, kus töötundide arv alanes.

Spetsialiste on vajaka

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul on kiire palgakasvu taga on erinevad tegurid. Töötajad nõuavad palgatõusu elatustaseme languse pidurdamiseks. Keskmine netopalk tõusis neljandas kvartalis aastaga 8 protsenti, hinnad aga palkadest oluliselt rohkem – tervelt viiendiku võrra. Ettevõtjatel võimaldas palku tõsta müügikäibe kiire tõus. Samas palgakulude osakaal kogukuludes eelmisel aastal vähenes, kuna energia ja tooraine kallinesid märgatavalt.

„Kuigi majanduslanguse tõttu on tööjõupuudus leevenenud, napib endiselt erinevate erialade spetsialiste,“ lisas ta. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi soovivad teenindusettevõtted töötajaid juurde palgata, samal ajal kui tööstuses ja ehituses on tööjõudu vaja varasemast vähem.

Palgataset kergitas ka alampalga hoogne tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma ka alampalgast kõrgema töötasuga inimestel.

Neli aastat elatustaseme taastumiseni

Keskmine brutopalk tõuseb Swedbanki hinnangul sel aastal 8,5 protsendi võrra. Palgakasvu kergitavad kõrgem miinimumpalk, palgatõus avalikus sektoris ja endiselt kiire inflatsioon.

Eelmisel aastal kaotas keskmine palgasaaja kiire hinnatõusu tõttu kümnendiku oma ostujõust. Elatustaseme langus peaks sel aastal peatuma, kuna hinnad ja palgad tõusevad Swedbanki hinnangul tänavu samas suurusjärgus. 2021. aasta elatustasemeni jõuame praeguste arvutuste kohaselt tagasi aga alles nelja aasta pärast.

Ettevõtjad on ebakindlad

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaare leiab, et kui majandus poleks olnud languses, oleksime hoogsa inflatsiooni mõjul näinud veelgi suuremat palgakasvu. „Palgakasvu mõjutab majandusolukorra nõrgenemine, mistõttu on ettevõtjatel väiksem soov töötajaid juurde värvata. Seda kinnitavad nii konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuring kui ka hõive kahanemine,“ sõnas Soosaare.

Samuti tõdeb ta, et tõusnud tarbijahinnad lisavad survet kollektiivselt kokkulepitud palkade tõstmiseks, eriti riigisektoris. Näiteks tervishoiutöötajate palkade alammäär tõuseb 20% ja samuti kiireneb palgakasv hariduses. Lisaks tõusis miinimumpalk alates sellest aastast 10,9%. „Kaudselt on sellistel palgatõusudel mõju ka erasektorile, sest need kujundavad töötajate palgaootusi ka laiemalt ning osaliselt konkureeritakse sama tööjõu pärast. Veelgi hoogsam palgakulude kasv võib aga tähendada konkurentsivõime kahanemist,“ lisas Eesti Panga ekspert.