„Hetkel on meie hoole all enam kui 200 kassi. Meie eesmärk on päästa võimalikult palju loomi, leida neile uued kodud ja sellega vähendada loomade eutaneerimist,“ sõnas Pesaleidja juhatuse liige Oliver Vainola.

Igapäevatööks on vajalik mahukas andmebaas

Loomadele leitakse uued kodud enamasti Facebooki või Instagrami postituste kaudu. „Ehkki kuulutused riputame valdavalt sotsiaalmeediasse, siis Pesaleidjast kassi võtmiseks tuleb esmalt täita kodulehel ankeet, mille eesmärk on nii välja selgitada inimese kontaktandmed, informatsioon looma potentsiaalse uue kodu kohta kui ka see, milline kass võiks inimesele sobida olukorras, kus soovija veel endale lemmikut leidnud pole,“ selgitas Vainola. Ta lisas, et kui ühe kassi puhul avaldab soovi mitu inimest, siis otsustatakse just ankeedi ja kohtumise põhjal, kellele loom loovutada.

Lisaks loomade eest hoolitsemisele on Pesaleidja vabatahtlike hallata ka andmebaas, kus on kirjas kõik loomade ning endiste ja uute omanike kontaktid. „Sellest andmebaasist sõltub suuresti meie igapäev, kuna ilma mahuka andmebaasita puuduks meil ülevaade, kui palju loomi oleme päästnud, millised loomad on endale uue kodu leidnud ja millised veel nii-öelda saadaval,“ selgitas Vainola. Ta nentis, et seetõttu on pisikese mittetulundusühingu jaoks ääretult oluline andmeid turvaliselt hoiustada.

Jaanuari alguses oli kogu kollektiivi jaoks õpetlik olukord, mil Pesaleidja kassitoast varastati sülearvuti ja sisuliselt päevaga oleks võinud kaduda väga paljude loomade andmed, kui need ei oleks olnud salvestatud pilve ning turvaliselt parooliga kaitstud. „Pesaleidja töötaja unustas kogemata võtmed ukse ette ja 9 minuti jooksul, mil ta laos käis, jõudis sinise jopega meesterahvas sülearvuti varastada ja sellega lahkuda. Kuna tegeleme paljuski isikuandmetega ja peame tagama nii nende andmete säilimise kui ka turvaliselt hoiustamise, siis loomulikult oli esmareaktsioon šokk,“ kirjeldas Vainola.

Telia seadmemüügi valdkonnajuht Mart Laanemägi tõi välja, et on mitmeid häid nippe, kuidas turvaliselt arvutis töötada. „Nii ettevõtetel kui ka mittetulundusühingutel aitab näiteks tundlikke andmeid turvalisena hoida äriklassi arvuti eelistamine, mis krüpteerib suletud seisus kogu arvuti sisu. Selleks et arvuti hävinemise või varguse korral arvuti sisu kaduma ei läheks, tasub kasutada pilvetarkvara, kuhu andmed varundada, ja seadmekindlustust, mis kaitseb nii pisikriimude kui ka varguste eest,“ loetles Laanemägi.

Pesaleidja koondab ligi 200 aktiivset vabatahtlikku

Pesaleidja on Eesti suurim vabatahtlike juhitav koduta loomade varjupaik, mis koondab ligi 200 aktiivset vabatahtlikku. „Pesaleidja kollektiivi motiveerib teadmine, et saame oma eluga teha midagi, millel on suurem väärtus. Paljud vabatahtlikud soovivad näiteks looma aidata, pakkudes talle ajutist kodu. Mõnele, kes endale koju looma võtta ei saa, on aga südamelähedane loomade eest hoolitsemine. Loomadega tegelemine pakub paljudele meelerahu ja teadmise, et nad on teinud midagi tõeliselt head,“ kirjeldas Vainola.

Vabatahtlikud hoolitsevad nii kasside eest Pesaleidja kassitoas, sotsialiseerivad arglikke loomi kui ka otsivad kassidele uusi kodusid jm. Hetkel on Pesaleidja vabatahtlike hoole all ligi 200 koduta kassi, kes kõik ootavad endale uut kodu.

Pesaleidja MTÜ toetub valdavalt eraisikute ja ettevõtete annetustele ning loovutustasudele. MTÜ on üks Eesti edukamatest annetuste kogujatest, kes laseb ka igal aastal vabatahtlikult oma raamatupidamise sõltumatul eksperdil revideerida, mis annab vabatahtlikele ja annetajatele kindluse annetuste kasutamise osas.

Jaga
Kommentaarid