President jättis ehitusseadustiku muudatused välja kuulutamata

President Alar Karis jättis Riigikogus 15. veebruaril vastu võetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, sest see on vastuolus põhiseadusega.

„Vastuvõetud seaduse § 1 lg 1 on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse §-ga 13 lg 2,“ sõnas president Karis.

Riigikogus vastuvõetud seaduse § 1 lg 1 ütleb: „Hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, mälestusmärk ja muu selline rajatis ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.“

Riigipea selgitab oma otsuses: „Seletuskirja järgi on seaduse eesmärk keelata ja eemaldada avalikust ruumist sellised rajatised, mis riivavad ühiskonna õiglustunnet või kujutavad ohtu Eesti julgeolekule. See on legitiimne eesmärk, kuid keelatud rajatised on seaduses määratletud väljendiga, millele pole ka tavapäraste tõlgendamismeetoditega võimalik anda ühemõttelist sisu. Seaduse seletuskirjast nähtub, et keelatud rajatiste all on mõeldud eeskätt neid, mis seonduvad Nõukogude võimu tegevusega. Keeld ise on aga sõnastatud palju laiemalt. Sellises olukorras peab seaduse rakendaja tegema oletusi selle kohta, mida ebaõnnestunud sõnastusest hoolimata tegelikult silmas peeti.“

President Karis lausus: „Õigusselguse põhimõte aga nõuab, et seadus oleks piisavalt selge ja arusaadav, võimaldamaks igaühel riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt.“ Ta lisas: „Lisaks kallutab ebaselgelt sõnastatud keeld riski vältimiseks eemaldama rajatisi või hoiduma rajatiste püstitamisest, mille eemaldamine avalikust ruumist pole seadusandja eesmärk.“