Ettevõtjad: parteid, täitke oma lihtsaimgi lubadus ja laske meil päästa eestlased tervisekriisist

Uut valitsust moodustavad erakonnad peavad täitma lubaduse teha korda töötajate tervisetoetuse reeglid, et tööandjad saaksid tulla riigile appi ja leevendada eestimaalaste füüsilise ja vaimse tervise kriisi, kirjutab Eesti masinatööstuse liidu (EML) juht Raul Kütt.

Valimiseelne vastandumiste ja erinevuste otsimise aeg on läbi. Loosungeid ei mäleta peagi enam keegi ning on selge, et variante koalitsiooniks on mitmeid. On aeg keskenduda ühisosale, mis programmide järgi on tegelikult suur.

Nüüd, kui peagi hakatakse tegema uue valitsuse tööplaani, tahan meelde tuletada üht tähtsat lubadust, mis sisaldus peaaegu kõigi parlamendierakondade programmides, kelle seast tuleb ilmselt kokku uus valitsus. Seda lubasid nii Reformierakond, Keskerakond, Eesti 200 kui ka sotsiaaldemokraadid. See on üks nutikas juhtimisotsus, mis riigile kulu ei tekita, aga samal ajal tõstab oluliselt kümnete või sadade tuhandete eestimaalaste elukvaliteeti ning päästab igal aastal otseselt elusid.

Valitsus, luba ettevõtjatel oma inimestesse investeerida

Jutt on end juba tõestanud ja ülipopulaarsest, enam kui 100 000 kasutajaga tervisekulude maksuvabastuse süsteemist, mis lubab tööandjatel investeerida rohkem oma töötajate tervisesse. Äsjase kaubandus-tööstuskoja küsitluse järgi tahaks sel moel Eesti tervisesüsteemi vabatahtlikult veel rohkem raha juurde panna lausa 93% tööandjatest. Niimoodi saame ennetada kroonilisi haigusi (ja vajadust neid kulukalt ravida), hoiame inimeste tervist, töövõimet ja sissetulekut ning pikendame tervena elatud aastaid.

Selleks on lihtsalt vaja see hea süsteem ajale järgi tuua. Värskendust vajab lubatud terviseteenuste loetelu, vaja on lisada töövõimet hoidvaid ja probleeme ennetavaid teenuseid, nagu terviseuuringud, vaktsineerimine, massaaž või vaimse tervise nõustamine. Samuti on aastaid tagasi fikseeritud maksimaalne tööandja toetusmäär 400 eurot aastas absurdselt elule jalgu jäänud. Eriti arvestades eelmise aasta inflatsiooni peaks see olema vähemalt kaks korda suurem.

Veelkord – sisuliselt kõik tööandjad on huvitatud ise oma töötajate tervisesse rohkem investeerimisest, kui riik reeglid ajale sel moel järgi toob. Uuel valitsusel on ajalooline võimalus tuua erasektorist Eesti inimeste tervise hoidmisse juurde aastas ilmselt kümneid miljoneid eurosid, seda kõigest ühe õigusakti värskendamisega.

Tervisekriis on juba käes

Ühtlasi on käes sisuliselt viimane hetk, et Eesti inimeste tervisele tunduvalt rohkem tähelepanu pöörata. Statistikaameti, tervisekassa ja teiste organisatsioonide kogutud andmed ning tehtud analüüsid osutavad üheselt: me oleme kriisis.

Eesti inimesed elavad ja töötavad tervena keskmiselt viiendiku võrra lühemalt kui näiteks rootslased. 2021. aastal diagnoositi psüühikahäireid ligi 100 000 juhul, mis on uus ja hirmutav must rekord. Vaimse tervise raskusi on aasta jooksul neljandikul inimestest. Iga kolmas Eesti täiskasvanu ei tee minimaalseltki tervisesporti, mis toob kaasa nii füüsilisi haigusi, depressiooni kui ka varast suremust. 2022. aasta seisuga tunnetas 82% tööandjatest töötajate vaimse tervise halvenemist ning 65% füüsilise tervise halvenemist viimase aasta jooksul.

Need andmed kirjeldavad Eestit tervikuna. Targa tööstuse vaates – Eesti üks peamisi ekspordisektoreid ja maksutulu allikaid – on olukord aga mitmes mõttes veel hullem. Niigi valitseb meil inseneride põud ja targa tööjõu kriis, näiteks IT-sektoris. Iga insener ja tippspetsialist on kulla hinnaga.

Tahame, et Eesti murraks majanduses järgmisele tasemele, saaks odavtöö maast kalli tootearenduse maaks. Me oleme sinna teel. Aga me ei saavuta Skandinaavia elatustaset, kui meie niigi vähesed insenerid läbi põlevad või traagiliselt vara töövõime kaotavad. Eksport jääb tegemata, maksutulu toomata ning meil pole riigina varsti enam raha ei riigikaitseks, hariduseks ega pensioniteks. Ettevõtted on valmis inimestesse investeerima – aga ka riik peab tegema ära oma osa, hoides vastava seadusandluse päris elu vajadustele vastava.

Lubadused tuleb täita

Nagu öeldud, terviseedenduse maksuvabastuse korra uuendamisega riigile lisakulu ei teki, küsimus on lihtsalt paari reegli ajakohastamises. Seda mõistlikku sammu on erakonnad oma programmides meile kõigile juba lubanud. Nüüd tuleb lubadus täita – see koalitsioonileppesse kirja panna ja ära teha. On ju ka üldiselt teada, et haigusi ennetada on kokkuvõttes palju soodsam kui neid pärast ravida.

Poliitikud, kes te valitsuse kokku panete, näidake üles vastutustunnet ja riigimehelikkust. Võtke meie niigi hädas meditsiinisüsteemilt survet maha. Lubage inimestel olla iseseisvad töötegijad, mitte jääda sõltuma arstil käikudest ja ravimitest. Tooge nutikalt erasektorist tervishoidu raha juurde. Sellest võidab kokkuvõttes iga Eesti inimene nii elukvaliteedi kui sissetuleku mõttes, võidavad tööandjad ning võidab riik.

Detsembris allkirjastasid EML ja veel 15 suure ühiskondliku kaaluga vabaühendust ning erialaliitu algatuse inimeste kiiresti halveneva vaimse ja füüsilise tervise päästmiseks. Algatuse eesmärk on võimaldada ettevõtetel paremini oma töötajate eest hoolitseda ning vähendada sellega riigi koormust.