Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 116,4 €/MWh (+11,7 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli hind reede, 3. märtsi öösel kell 3, makstes 21,53 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli tasuda esmaspäeva, 27. veebruari õhtul kell 20, mil hind oli 193,39 €/MWh.

Möödunud nädalal suurenes Eesti ja Soome elektrihinna vahe keskmiselt 46 euroni, mille üheks põhjuseks oli varasema nädalaga võrreldes kaks korda suurem tuuleenergia toodang. Soome tuulepargid tootsid läinud nädalal 400 gigavatt-tundi taastuvelektrit, Baltimaade tuulikud ligikaudu 100 gigavatt-tundi. Järgmise nädala kolmapäevast peaksid Soome uue tuumajaama katsed jätkuma, mille käigus toodetakse ka täisvõimsusel elektrit turule.

Euroopa peab hoidma tarbimisdistsipliini

Nädala keskmine gaasihind oli 50,2 €/MWh (-1,8 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Maagaasi hind on langenud 18 kuu madalaimale tasemele hoolimata sellest, et ilmaprognoosid ennustavad nädala jagu külmemat perioodi.

Euroopa gaasitarnetele võib sel aastal anda suurema löögi nõudluse kasv Hiinas kui Venemaa tarnete täielik seiskumine, hoiatab rahvusvaheline energiaagentuur (IEA). Hiinast on kujunenud gaasitarnete osas suur küsimärk, kuid kasvustsenaariumi korral võib riigi veeldatud maagaasi LNG import sel aastal kasvada koguni 35%, kui hinnad jätkavad langemist ja majandus pöörab kiirele kasvule. Selline stsenaarium suurendaks oluliselt rahvusvahelist konkurentsi LNG osas ja võib hinnad kergitada jätkusuutmatule tasemele, millist nähti mullu suvel.

Hiina on oluliselt leevendanud Covidiga seotud piiranguid, mille tõttu eelmisel aastal riigi energiakasutus vähenes märkimisväärselt ja mis võimaldas samal ajal Euroopal importida rekordkoguses LNG-d. Tänu energiakokkuhoiule ja pehmele talvele võimaldas LNG Euroopal küttehooajaga toime tulla olukorras, kus torugaasi tarned Venemaalt vähenesid 80%.

Kui Euroopa LNG-import kasvas mullu üle 60%, siis Hiinas vähenes see samal ajal 22%. Milliseks kujuneb see aasta, ei ole veel teada, sest ka IEA analüüsis on kõige väiksema ja kõige suurema kasvu stsenaariumi vahe 40 miljardit kuupmeetrit maagaasi. See vastab 8% Euroopa tänavusest vajadusest. IEA prognoosib, et Hiina gaasikasutus kasvab tänavu 7%. Euroopa samas vähendas gaasitarvet mullu rekordilisel määral: 2021. aasta 609 miljardi kuupmeetri pealt langes kasutus 522 miljardini ning tänavu peaks see langema veelgi, jõudes 505 miljardi kuupmeetrini. Just tarbimisdistsipliini hoidmine on nii Euroopa Liidu kui IEA hinnangul peamine tegur energiakriisiga toime tulemisel.

Ühtlasi prognoosib IEA, et Euroopa LNG-import püstitab rekordi ka tänavu, jõudes tasemeni 180 miljardit kuupmeetrit. Mullu kasvas piirkonna LNG-import 60% jõudes 170 miljardi kuupmeetrini. Venemaa torutarnete mahuks prognoosib IEA 30 miljardit kuupmeetrit.

Tänu taastuva elektri kasvule vähenes Euroopa CO2 heide

Järgmisele sügisele mõeldes lisab väheke optimismi Euroopa Komisjoni energiavoliniku Kadri Simsoni prognoos, et kütteperioodi lõpetab majandusliit gaasihoidlate keskmise täituvusega 50% juures. Mullu novembris ärgitas komisjon liikmesriike pingutama selle nimel, et hoidlates oleks 1. veebruariks vähemalt 45% gaasi järel. Täna on täituvus aga veel lausa 59%. Simsoni sõnul on Venemaa energiasantaaž läbi kukkunud, sest ehkki tarned vähenesid 155 miljardilt kuupmeetrilt aastas 62 miljardi kuupmeetrini, on Euroopa toime tulnud. Simson peab Euroopa energiajulgeolekut mitmes aspektis tugevamaks ja sõltuvust Venemaast väiksemaks, kui see oli aasta tagasi. Samas tuleb silmas pidada, et võidetud on alles esimene lahing. Euroopa peab endiselt tegema tõsiselt tööd selle nimel, et tarnete allikaid mitmekesistada, kasvatada taastuvenergia tootmist, vähendada energiatarbimist. Ning lõpuks peavad gaasihoidlad 1. novembriks olema taas 90% ulatuses täidetud, et uuele talvele vastu minna.

Kuigi selle talve kontekstis peetakse energiakriisi lõppenuks, ei tähenda see, et talv ise oleks kuhugi kadunud. Nii valmistutakse Suurbritannias sel nädalal ees ootavaks tugevamaks külmalaineks, mis viib temperatuurid kuus kraadi alla 30 aasta keskmise näitaja.

Esimest korda pärast eelmise aasta veebruarikuud vähenes kivisöe import Euroopasse, mis viitab samuti asjaolule, et energiakriisi tipp on selleks talveks möödas. Peamised kivisöe importijad on Holland, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia ja Hispaania, kes tõid jaanuaris 6,8 miljonit tonni sütt. See number on 7,5% väiksem kui jaanuaris ja madalaim näitaja pärast eelmise aasta veebruarikuud. Ühest küljest on vähenenud nõudlus ja teisest saavutatud ladude piisav täituvus. Söenõudluse vähenemist on toetanud ka maagaasi hinna langemine ning CO2 kvoodihinna kerkimine.

Ühtekokku vähenes Euroopas eelmisel aastal CO2 emissioon IEA andmeil 3% ehk 70 miljonit tonni. Peamisteks teguriteks pehme talv, energiasäästumeetmed ja roheenergia tootmise suurenemine. Enim vähenes hoonete ja tööstuse heide, ent energiasektori emissioonid kerkisid 3,4% eeskätt energiakriisi leevendamiseks käivitatud söejaamade tõttu. Fossiilkütuseid kasutavate elektrijaamade mõju aitas vähendada tuule- ja päikeseenergia tootmise kasv 15% võrra, mis aitas selle liigi tõsta mahult ettepoole nii gaasist kui tuumast toodetud energiast. Globaalselt tõusis CO2 emissioon aga rekordtasemele.

CO2 nädala keskmine hind oli 96,5 €/t (-1,6 €/t võrreldes eelmise nädalaga). Eelmise nädala alguses tõusis kvooditonni hind esmakordselt üle 100 euro, kuid langes reedeks sellelt tasemelt ligi 8 euro võrra. Aprilli lõpp on CO2 kvootide alla käivale tööstusele tähtaeg, mil möödunud aastal õhkupaisatud CO2 eest tuleb vastav kogus kvoote lunastada. See periood tekitab turule tavaliselt ostusurve, sest kellelgi on kvoote alati puudu. Samas osa tööstusest saab teatud hulgal kvoote tasuta ja kuna mõned riigid on hakanud neid tasuta kvoote juba laiali jagama, mõjub see turuhinnale rahustavalt.

Tuumajaamadest on endiselt remondis Rootsis asuv Ringhals 4 (1130 MW), mis peaks turule naasma järgmisel pühapäeval. Sel nädalal hooldatakse ka Oskarshamni (1400 MW) reaktorit. Olkiluoto 3 järgmine elektritootmise jätkumise tähtaeg on 13. märts, regulaarne elektritootmine peaks algama 15. aprillil. Prantsusmaa alamkoja komitee võttis neljapäeval vastu seaduseelnõu muudatused, millega tühistatakse eesmärk vähendada tuumaenergia osa 2035. aastaks 50%-ni. See siht kehtestati seaduses 2015. aastal tolleaegse presidendi Francois Hollande’i juhtimisel. Tuumatootmine moodustab praegu umbes 70% Prantsusmaa elektrienergiast.

11 Euroopa Liidu riigi energiaministrid leppisid kokku, et tööstuse turgutamiseks soodustatakse tuumaenergiasektorite tihedamat koostööd. Liitu kuuluvad Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Prantsusmaa, Ungari, Soome, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Alliansiga liitumist kaalusid ka Belgia, Itaalia ja mõned Balti riigid, kuid millised neist täpselt, teemat kommenteerinud Prantsusmaa energiaministeerium ei täpsustanud.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 465 MW. Kolmapäeval läks pikalt planeeritud ja kuu aega kestvasse aastahooldusse Eesti elektrijaama 5. energiaplokk. Ülejäänud juhitavad tootmisvõimsused on turupakkumisteks saadaval.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimsustest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.